/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2024/01/31/15860210t1hf74d.jpg)
Haridus- ja teadusministeeriumis koguneb esmaspäeval esimest korda kõrghariduspoliitika töörühm, mille ülesanne on töötada välja kõrghariduse rahastamise pikaajaline plaan.
Töörühm asub välja töötama kõrghariduse rahastamise pikaajalist plaani (1)
Töörühma kutsus kokku haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kelle sõnul on oluline tagada jätkusuutlik eestikeelne kõrgharidus. «Eesmärk on leppida kokku riigi ja tööturu vajadustele vastav kõrghariduse rahastamise pikk plaan, aga ka eraraha kaasamise ulatus tulevikus,» ütles Kallas. «Esimesel kohtumisel keskendume küsimusele, kuidas siduda rahastamine paremini kõrghariduse vastutusvaldkondadega.»
Kõrghariduspoliitika töörühma kuuluvad ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide esindajad, organisatsioonidest on kaasatud Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti kõrgkoolide, teadus- ja arendusasutuste ametiliitude ühendus Universitas ning Eesti Noorte Teaduste Akadeemia.
Töörühm vaatab järgnevatel kuudel üle nii kõrgkoolide omavahelise tööjaotuse, kõrgkoolidele tegevustoetuse eraldamise põhimõtted, üliõpilaste laenu- ja toetussüsteemi, kõrgkoolide rahvusvahelistumise ulatuse kui ka erinevad eraraha kaasamise teemad.
Töörühmal tuleb esitada ettepanekud kõrghariduse rahastamise pikaajalise jätkusuutliku plaani kohta hiljemalt 2025. aasta veebruari lõpuks.
Koalitsioonileppes on kokku lepitud, et tasuta kõrghariduse kõrval antakse ülikoolidele võimalus küsida teatud juhtudel õppetasu ka eestikeelsetel õppekavadel.
Kõrgharidusõppe pakkumist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides toetatakse 2025. aastal riigieelarvest kokku 299,2 miljoni euroga. Kõrghariduse tegevustoetuseks on planeeritud 262,6 miljonit eurot, kasv võrreldes 2024. aastaga on 30,2 miljonit eurot.