Ministeerium soovitab Saaremaa õpetajatel ära kasutada kogu riigi pakutav tugi sõjapõgenikele

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põld. Foto: Haridus- ja teadusministeerium

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põld ütles vastuseks Saaremaa 53 õpetaja pöördumisele, et koolid peaksid kasutama ära kogu riigi pakutava toe sõjapõgenike koolitamiseks.

Asekantsler Liina Põllu kommentaar

Kui koolipidajad, koolijuhid ja õpetajad kasutavad ära kogu riigi pakutava toe Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmiseks oma koolikogukonda, ei pea ükski Eesti õpilane kannatama Eesti koolis oma haridusteed jätkava Ukraina sõja eest põgenenud lapse pärast. Alates sõja puhkemisest oleme haridusasutustele riigi poolt ette näinud hulgaliselt abinõusid, kuidas Ukraina põgenikud saaksid Eestis oma haridusteed jätkata. Kindlasti oleme valmis Hariduse Koolile ka eraldi appi tulema, et õpe saaks kõigile osapooltele võimalikult sujuvalt korraldatud.

Kõik koolid saavad Ukrainast tulnud õpilaste õppe korraldamiseks lisaraha – 506 eurot kuus ühe õpilase kohta. Loomulikult ei lahenda raha kõiki kooli ja õpetajate muresid, kuid siiski võimaldab korraldada koolis õppetööd oluliselt paindlikumalt, kaasates lisatööjõudu ja võimaldades individuaalsemat õpet. Haridus- ja teadusministeerium on alates 2022. aasta veebruarist eraldanud kõikidele kohalikele omavalitsustele, kelle koolidesse on Ukraina lapsed õppima asunud, 506 eurot õpilase kohta ühes kuus.

Lihtne arvutus ütleb, et kui on vaja korraldada nt kümnele sõjapõgenikust lapsele õpe, on koolil selleks olemas igakuised täiendavad rahalised vahendid 5060 euro ulatuses. Kahekümne õpilase puhul saab kool 10 120 eurot lisaraha kuus, ka sadade õpilaste korral on toetussummad vastavad õpilaste arvudele. Raha eraldati ka suvekuude eest samas mahus. See võimaldab edukalt palgata kooli abijõudu eesti keele õpetamiseks ning maksta ka oma kooli õpetajatele lisatasu, kui õpetajate koormusesse mahub lisatundide andmine. Eesti keele õpetamiseks on olemas ka tasuta e-õppe keskkonnad, nagu näiteks Keeleklikk ja AlpaKids, kuhu saab Ukraina lapsi keeleõppesse suunata.

Keeleõpet ei pea pakkuma ainult kool. Kohalikul omavalitsusel on tark kutsuda appi sõjapõgenike kohanemist toetama erinevaid oma piirkonna asutusi, näiteks raamatukogusid, seltsimaju, vabaühendusi, keeltekoole, kus saab suurepäraselt korraldada õpilastele eesti-ukrainakeelseid vestlusringe, mängu- ja filmiõhtuid, lugemispesasid või eakohaseid keelekohvikuid. Lisaraha toel saab kool osta Ukraina õpilastele õppematerjale, palgata sõjapõgenike abistamiseks lisapersonali, tasustada laste huviringides osalemist, vajadusel kompenseerida ka õpilaste transporti, tasustada õpetajate lisatööd jne.

Suvel toetasime keele- ja integratsioonilaagrite korraldamist, et valmistada õpilasi ette kohanemiseks eestikeelse õppekeskkonnaga. Eraldasime suviste laagrite korraldamiseks kohalikele omavalitsustele, noorteorganisatsioonidele, huviringide läbiviijatele, laagrikorraldajatele, koolidele jt soovijatele üle kahe miljoni euro toetust. Seda võimalust kasutati üle Eesti väga usinasti, laagrites osales 10 160 last ja noort, neist 5400 ukrainlast.

Eesti keelest erineva emakeelega laste õpetamiseks on võimalik koolidel koostada õpilastele individuaalsed õppekavad. Eestis kehtivad õppekavad sisaldavad hulgaliselt õppeaineid, kuhu saab olematu või väga vähese keeleoskusega õpilasi edukalt kaasata, näiteks kehaline kasvatus, kunst, muusika, töö- ja tehnoloogiaõpetus, võõrkeeled, matemaatika. On loomulik, et lapsed, kes ei ole eesti keelt õppinud, ei saa istuda vaikides ja sõnagi aru saamata tundide kaupa ning kuulata õpetaja eestikeelset juttu.

Individuaalne õppekava võibki tähendada, et alguses on nende laste tunniplaanis intensiivne keeleõpe ning need ained, kus eestikeelsetest tekstidest ja kõnest arusaamisel on väiksem roll. Järk-järgult saab keeleoskuse edenedes hakata teisi õppeaineid juurde lisama ning liita õpilasi eestikeelsetesse tundidesse. Individuaalsus õpetamisel tähendabki seda, et lähtutakse õppija valmisolekust õppest osa saada.

Ukraina sõja puhkemisest alates on ministeerium korraldanud koolijuhtidele ja kohalikele omavalitsuste haridustöötajatele iga nädal (välja arvatud suveperioodil) infotunde, et selgitada, kuidas Ukrainast tulnud sõjapõgenike õpet Eesti koolides korraldada. Infotundides on põhjalikult käsitletud eeltoodud rahastamise põhimõtteid, jagatud koolilt-koolile kogemusi, tutvustatud võimalusi osa saada muukeelse lapse õpetamise koolitustest. Kõik infotunnid on salvestatud ning järelvaadatavad ministeeriumi ja Harno kodulehel. Samuti on kodulehtedelt leitavad arvukad metoodilise töö materjalid õpetajale, kooli abipersonalile, lapsevanemale.

Saaremaa valla haridusosakonna juhi Urmas Treieli kommentaar õpetajate pöördumisele on nördimapanev. «Kui saaksime riigilt nõu küsida, teeksime seda kindlasti. Paraku seisame silmitsi olukorraga, kus haridus- ja teadusministeerium ei tea, mis või kus on lõplik tõde,» vahendas ajakirjandus Treieli seisukohta.

Võtsime pärast õpetajate pöördumist hea kolleegi Urmas Treieli ning kooli direktori Viljar Aroga ühendust, et tuletada meelde, millega saame vallale ja koolile jätkuvalt abiks olla. Pakkusime, et lähiajal võivad ministeeriumi keelevaldkonna eksperdid külastada Hariduse Kooli, et kohtuda õpetajatega, nõustada individuaalsete õppekavade koostamist Ukraina õpilastele, tutvustada lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikaid ning pakkuda koolitusvõimalusi õpetajatele.

Oleme igakülgset tuge pakkunud senini ning teeme seda kindlasti ka edaspidi. Mõistame, et eesti keelest erineva emakeelega õpilaste õpetamine on väljakutse koolidele, aga kogemusi jagades, ennast täiendades ja üksteist toetades saavad õpetajad sellega edukalt hakkama. Kindlasti on aga oluline roll koolijuhil, et tagada õpilaste paindlik õppekorraldus ning õpetajate toetamine koolis.

Lõplikku tõde, mis on Saaremaa valla ja Hariduse Kooli õpilastele parim, ministeerium anda ei saa. Ainult koostöös ja lahendustele orienteerudes saab leida sobivad viisid, kuidas aidata Ukraina lastel oma haridusteed Eestis jätkata ning hoida nende lootust turvalisele tulevikule. See on praegu vähim, mida haridusinimestena täna Ukraina heaks teha saame.