/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2025/06/15/16925013t1h10a0.jpg)
Klassikaline karjääriteekond IT-valdkonnas kipub üldiselt olema järjekorras kool-praktika-palgatöö. Ka Pärnumaa noore Oliver Kikase karjäär tundus võtvat sama suunda, ent esimese peatusena sattus toonane õpilane hoopis ise õpetajaks.
Paikuselt pärit Oliveri tee IT-erialani ei kulgenud just sirgjooneliselt. Noormees teadis 2012. aastal põhikooli lõpetades kindlalt vaid seda, et tahab õppida midagi praktilist ja seadis seetõttu pilgu kutsehariduse poole. Suur huvi oli noormehel kokanduse vastu: ta osales Pärnumaa Kutsehariduskeskuse koka eriala töötoas, teenis sellega sisseastumisel lisapunkte ning oli mitu kuud täiesti veendunud, et asub kokaks õppima.
Ent kui ta suvel lõpuks avaldust täitma asus, libistas nooruk pilgu üle kõigi paberil olevate erialade – ja tegi endalegi ootamatult linnukese hoopis IT-spetsialisti õppekava juurde. «Kokandus ja IT – need on ju täiesti erinevad maailmad, mistõttu on see valik mulle siiani natuke mõistatuslik,» meenutab Oliver muigega. Sellest ootamatust otsusest algas aga teekond, mis viis ta esimese peatusena hoopis õpetajatööni.
Koolipingist õpetajaks
IT eriala sobis Oliverile algusest peale. Õpingud edenesid ladusalt ja huvi valdkonna vastu aina süvenes. Juba teisel kursusel jäi ta silma noorele õpetajale Mihkel Pärnale, kelle tarkus ja pühendumus jätsid noormehele sügava jälje. Just Pärna julgustas Oliveri ja teisi klassikaaslasi osalema kutsemeistrivõistlusel Noor Meister, kus ta 2014. aastal viienda koha saavutas. Aasta hiljem tuli ta aga juba kolmandale kohale. «See andis kõvasti enesekindlust ja kinnitas, et liigun õigel teel,» meenutab Oliver, kes esindas 2022. aastal Eestit ka maailma kutsemeistrivõistlusel WorldSkills.
Kui ta oli lõpetamas kolm ja pool aastat kestnud IT-õpinguid Pärnu Kutsehariduskeskuses, tekkis tal plaan suunduda IT Kolledžisse. Koolilõpp paistis juba käega katsutav, kuid elu tegi taas ootamatu pöörde: teda kõnetanud eriala tõsteti hoopis magistritaseme õppeks. «Ühel hetkel küsiti minult hoopis koolis otse – kuule, kandideeri ise ka õpetajaks,» meenutab Oliver. Nii juhtuski, et enne veel, kui ta jõudis kooli lõpetada, asus ta piltlikult tööle omaenda õpperuumi. «Naljatlen vahel, et mind jäeti pärast lõpetamist kuueks aastaks istuma,» muigas ta.
Küberturbe-suuna rajajad
Õpetamise algusaastad olid Oliveri jaoks ühtaegu nii ääretult arendavad. «Hommikul läksin kooli, sellele järgnes päev otsa õpetamist ja õhtul valmistasin ette järgmise päeva tunde. Õppekava vahetuse tõttu puudus mul alguses hea materjalikogum,» meenutas ta. Ent just selles peitus üks õpetajatöö arendavamaid aspekte. «Kui alustasin õpetamist, siis tegelikult hakkasin sel hetkel ise päriselt õppima,» selgitas ta.
«Pidin suutma teistele edasi anda seda, mida olin ise õppinud. Selleks, et osata küsimustele vastata, pidin varasemast veelgi süvendatumalt õppima.» Õpetajatöö oli suuresti ka loominguline töö, mis sundis mõistma nii oma eriala kui täiendama end pedagoogika vallas. «Õpilaste seas oli nii gümnaasiumilõpetajaid kui ka juba elukogenud inimesi – seppasid, programmeerijaid, abielupaare. Pidin valmis olema igaks küsimuseks,» meenutas Oliver.
Tema roll koolis oli laiem kui vaid loengute lugemine. Koos teiste noorte õpetajatega tajusid nad, kui keskne roll on küberturvalisusel – ent nägid samas, et Eesti kutsehariduses puudus selge, spetsialiseeritud suund küberturbele. Just nende initsiatiivil loodi kutsehariduskeskuses täiesti uus viienda taseme IT-turvaspetsialisti kutseõppekava, kuhu asusid õppima nii äsja IT-baasteadmised omandanud noored kui ka töötavad spetsialistid, kes tahtsid oma oskusi süvendada nii kaitse- kui ründepoolse küberturbe valdkonnas.
Lisaks aitas Oliver korraldada ka IT-eriala võistluseid ning ühes või teises vormis panustab võistlustesse senini – näiteks oli ta äsja peakohtunik kutsemeistrivõistluste Noor Meister 2025 küberkaitse erialavõistlusel. Tagantjärele mõeldes näeb Oliver õpetajatöös midagi enamat kui lihtsalt ametit – see on võimalus anda edasi seda, mida ise aastate jooksul kogunud ja õppinud. «Kui hoida oma teadmisi ainult endale, siis lähevad need justkui kaduma,» sõnas ta. «Me kõik oleme kusagil midagi õppinud – ja kui on võimalus midagi tagasi anda, siis tasub seda kindlasti teha.»
Otsus teha karjääris pööre
Küll aga tundis Oliver ühel hetkel, et nõudliku õpetajatöö tõttu oli ta ennast unustamas. Paari aastaga hakkasid teemad korduma, tekkis igatsus uue ning põneva järele. Niisiis otsustaski Oliver 2021. aastal, pärast üheksat sisutihedat aastat kutsekoolis, teha õpetajatööga lõpparve – ehkki nagu hiljem selgus, siis seda vaid ajutiselt.
Ta tegi karjääripöörde ning asus tööle Soome ettevõttesse Seita Technologies, kus ta küberturvalisuse spetsialistina arendas ja turvas kaardimaksesüsteeme. «Küllap teavad kõik, kui ebamugav on, kui poes kaardimakse ei toimi – lühidalt selgitades oligi minu tööks selliste olukordade ennetamine,» selgitas ta.
Just õpetajatöös kogutud süvendatud teadmised ladusid põhja vastutusrohkeks rolliks. Muide, Oliveri kogemus näitab, et õpetajatööst võib sujuvalt kasvada välja ka ettevõtlus.
«Juba õpetamise ajal hakkasid minu poole pöörduma ettevõtted oma IT-muredega – nii kasvaski samm-sammult minu kliendibaas,» meenutas ta. Seega tasub nii täiskohaga õpetajatel kui praktikuna panustajatel meeles pidada: oma oskuste ja teadmistega võib nii mõnelegi väärtuslikule kontaktile silma jääda.
Ent see, kes on noortega töötanud ja teistele teadmisi jaganud, ei saa sageli enam õpetamisest päriselt loobuda, muigab Oliver, kes suundus kaks aastat tagasi siiski uuesti kooli. Sel korral pigem praktikuna. «Kaks esimest aastat pärast eraettevõttesse siirdumist keskendusin täielikult uuele tööle, ent pärast asusin siiski põhitöö kõrvalt õpetama. Olen juhendanud õpilasi Tallinna Pelgulinna riigigümnaasiumis küberkaitse valikmooduli raames, samuti õpetanud ka Viimsi gümnaasiumis ning Kehtna Kutsehariduskeskuses,» rääkis ta ja julgustab kõiki praktikuid ka ise koolidesse inspiratsioonitunde andma minema või osalise koormusega õpetajaks hakkama.
Praktik – oodatud tugi võistlusareenil
Õpetajana teab Oliver hästi, kui oluline on muuta IT-õpe elulähedaseks. Ainult õpikute ja slaidide abil ei ole võimalik edasi anda IT-maailma mitmekesisust ja arenguid. «Ülimalt oluline on, et õpilasi toetaksid ka praktikud ehk inimesed, kes aitavad siduda koolitunni reaalse töömaailmaga ning näidata, millised võimalused neid pärast kooli ootavad,» kinnitas ta.
Pärnus ei olnud see aga sugugi lihtne. Linn on väike ja spetsialiseerunud IT-ettevõtteid napib. Sageli tuli ka õpilastele praktikakohtade leidmiseks palju pingutada.
Ometi usub Oliver, et just seetõttu on iga praktiku panus eriti väärtuslik. «Alati ei pea tulema kooli täiskoormusega õpetama – abi on ka ühest loengust või mooduli läbiviimisest.»
Võistluste korraldamise kogemuse tõttu teab ta, et praktikud on avasüli oodatud ka näiteks küberturbevõistlustel hindajate, ekspertide või juhendajatena õpilasi toetama. Pealegi nägi Oliver, et igal aastal olid kooli õppima asuvad noored natuke teistsugused – nii kultuuriruumi kui tehnoloogilise küpsusastme poolest. «Usun, et ka tulevastel tööandjatel on kasulik näha, kuidas noored mõtlevad ja mida nad tööturul teha eelistavad.»
Pole üht õiget viisi õpetada
Vahel tunnevad kogenud IT-spetsialistid huvi kutsekoolide IT-haridusse panustamise vastu, kuid õpetajatööga seonduvad müüdid ja kahtlused võivad neid kõhklema panna. Mõni pelgab, et õpetamiseks on vaja pedagoogilist haridust, teine kardab, et noortega kontakti saavutamine osutub keeruliseks. Tegelikkuses on kogemus sageli vastupidine, kinnitas Oliver.
Tema sõnul pole üht õiget viisi oma tarkust edasi jagada ning iga õpetaja saab valida just endale loomuliku ja sobiva vormi. Võimalik on panustada ka üksikute inspiratsioonitundide andmise kaudu.
«Õpetajaid on erinevaid, ka praktikute seas. Mõni eelistab struktureeritud slaide ja põhjalikku ettevalmistust, teine kõnetab noori hoopis isiklike ja põnevate tööelu-lugude jagamise kaudu,» rõhutas Oliver.
Ta kinnitab, et õpilased on tulnud kooli õppima ja võtavad rõõmuga vastu väga erinevaid tarkuseterasid. «Kindlasti ei pea praktik kartma, et õpetamine tähendab mahuka teooriat edasiandmist. Vahel on kõige inspireerivam just see, kui keegi räägib, kuidas midagi päriselt valesti läks ja kuidas keeruline olukord lahendati,» kutsus mees ka teisi eksperte kutsekoolidesse Eesti IT-hariduse nimel panustama.
End on võimalik kutsekoolidesse inspiratsioonikõnelejana või õpetajana üles anda IT Akadeemia veebilehel.