/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2024/03/28/15971682t1h931d.jpg)
Tallinn alustas teisipäeval kaks päeva vältavat seiret 1. ja 4. klassi muukeelsete õpilaste seas nii üleminekukoolides kui ka eestikeelsetes õppeasutustes, et kaardistada, millistes valdkondades vajavad õpilased ja õpetajad täiendavat tuge eestikeelsele õppele üleminekul sujuvalt ja lapsekeskselt.
Tallinna abilinnapea Aleksei Jašini sõnul on eestikeelsele haridusele ülemineku juures kõige olulisem teada, kuidas õpilastel ja õppeasutustel tegelikult läheb. Tallinna eesmärk on tuvastada, mis on ülemineku väljakutsed ning millised koolid ja õpilased vajavad kõige rohkem tuge.
«Seire tulemusel saab linn teadmise, kuidas suunata ülemineku toetusmeetmeid ja täiendavaid ressursse, et reform kulgeks võimalikult hästi laste vaatevinklist,» ütles Jašin.
Ta rõhutas, et Tallinna linn võtab sellega koolipidajana rohkem vastutust eestikeelsele haridusele ülemineku õnnestumiseks. «Soovime pakkuda võimalikult palju ülemineku infot ka riigile, et haridus- ja teadusministeerium saaks planeerida paremini haridusasutuste ja omavalitsuste toetamist. Senine Tallinna vastandumine riigile haridusvaldkonna küsimustes ei toonud lastele kunagi kasu,» lisas Jašin.
Tallinna humanitaargümnaasiumi direktor Annelii Juhkama hinnangul aitab tasemetööde tagasiside mõista, kuidas toetada nii õpetajaid kui ka õpilasi eestikeelsele õppele üleminekul. «Üleminek eestikeelsele õppele on suur muutus kogu kooliperele – nii õpetajatele kui ka kõige väiksematele õppijatele. Seire tagasiside on üks võimalus märgata edusamme ja ka neid kohti, kus igapäevane õppetöö vajab kohandamist. Just selline teadlikkus aitab meil kujundada keskkonda, kus iga laps saab end keeleliselt kindlalt tunda ja õpetaja saab keskenduda sisulisele tööle,» ütles Juhkma.
Tallinna üleminekukoolides õpivad 1. ja 4. klasside õpilased alates eelmisest sügisest eestikeelsel õppekeelel. Seire metoodika on välja töötatud Tallinna haridusameti eestvedamisel koostöös erinevate koolide õpetajatega. Senini on puudunud ühtsed tööriistad, millega ülemineku tulemuslikkust objektiivselt seirata. Nüüd võimaldab testide analüüs hinnata, millisele tasemele on lapsed jõudnud ja millised teemavaldkonnad vajavad edaspidi suuremat tähelepanu. Tallinn kavatseb jätkata seiret ka järgmisel õppeaastal, et saada selgem pilt õpilaste arengust.
Lisaks 19 üleminekukoolile on testimisega otsustanud liituda ka üheksa eesti õppekeelega kooli. Neis kasutatakse teste muu emakeelega, sealhulgas uussisserändajatest õpilaste edenemise analüüsimiseks.
Testimise üldistatud tulemused analüüsitakse Tallinna haridusametis juuni keskpaigaks.