/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2025/05/20/16857458t1h3657.jpg)
Tartu Ülikooli radioloogia professor Pilvi Ilves peab neljapäeval kell 16.15 Tartu Ülikooli aulas inauguratsiooniloengu «Kuidas nii? Pole ju võimalik, et minu lapsel on insult!».
Insulti seostatakse enamasti eakate inimestega, kelle veresooned on lupjunud. Tegelikult võib see tekkida kogu eluea jooksul – isegi lootel, vastsündinul ja lapsel, kuigi harva. Lapseea insuldil võivad olla rasked ja pikaajalised tagajärjed. Professor Ilvese sõnul on insulti võimalik ravida, kui laps jõuab kiiresti haiglasse. Tihti jääb haigus aga õigel ajal märkamata.
«Insuldi sümptomite puhul kutsutakse täiskasvanule kiirabi. Kui lapsel tekib näiteks hoius olles kõnehäire, ühe kehapoole nõrkus või näopoole halvatus, helistatakse aga vanemale ja palutakse laps koju viia,» rääkis Ilves.
Vastsündinul ja lootel on kõige levinum teadaolev insuldi põhjus ema rasedusaegne infektsioon, lapseeas võib insuldi põhjus olla ka geneetiline. Insuldi tagajärjeks on tihti motoorika-, kõne-, kognitsiooni- ja käitumisprobleemid ning epilepsia.
Erinevalt täiskasvanust peab laps pärast insulti sageli kogu ülejäänud elu elama raske puudega. Seetõttu on oluline pärast insulti tuvastada võimalikud arengulised kõrvalekalded, et alustada taastusraviga võimalikult vara. Pilvi Ilvese sõnul arvatakse ekslikult, et laps taastub insuldist paremini kui täiskasvanu. «Tegelikult tekib eluaegne, sageli kombineeritud puue üle pooltel lastest. Lapseea insuldi puhul on eluaegne mõju üksikisikule, perekonnale ja ühiskonnale mitu korda suurem kui täiskasvanueas põetud insuldi puhul,» tõdes professor.
Inauguratsiooniloengul annab Pilvi Ilves ülevaate insuldi võimalikest tekkepõhjustest, sealhulgas geneetilistest riskidest lapsel, ning neuroradioloogilistest meetoditest, mille abil hinnata insuldiga lapse aju plastilisust, tema edasise arengu prognoosi ja insuldijärgse taastusravi võimalusi. «Viimastel aastatel kasutusele võetud geneetilised uuringud võivad heita uut valgust insuldi perekondlikele põhjustele ja kordumise ohule. Insulti põdenud lastele tehtud peaaju magnetresonantstomograafiliste uuringute alusel saavad arstid anda nõu, kes ja mis põhjusel enim taastusravi vajavad,» selgitas professor.
Pilvi Ilves lõpetas 1986. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lastehaiguste eriala cum laude. Pärast anestesioloogia ja intensiivravi internatuuri alustas ta 1987. aastal tööd anestesioloogina Tartu Kliinilise Lastehaigla lasteintensiivravi osakonnas, kus asus 1988. aastal tegema tollal uudseid ultraheliuuringuid. Aastail 1994–1999 lastekliinikus doktorantuuris olles uuris Ilves hapnikupuuduses sündinud lapsi, kasutades nende ajukahjustuse ja prognoosi hindamiseks põhiliselt peaaju ultraheliuuringuid. Sellest kasvas välja huvi radioloogia vastu ja 1999. aastal astus ta radioloogia residentuuri. Pärast lõpetamist 2003. aastal asus Ilves tööle Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiateenistuse radioloogina. Ta on täiendanud end Norras Oslo Ülikooli Haigla lasteuuringute instituudis ning Rootsi, Soome ja Kanada ülikoolihaiglates. Aastail 2004–2009 töötas ta radioloogina Rootsis Karlstadi Keskhaiglas.
Pilvi Ilves on töötanud Tartu Ülikoolis alates 1997. aastast. 1. septembril 2009 loodi ülikoolis tema algatusel hemato-onkoloogiakliinikust eraldiseisev radioloogiakliinik. Sestsaati on Ilves olnud selle kliiniku juht ning alates 1. jaanuarist 2010 kuni praeguseni ka Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliiniku juht ja radioloog. 1. septembril 2024 sai temast radioloogia professor. Ta on mitme erialaseltsi liige ja Eesti Radioloogia Ühingu pädevuse hindamise komisjoni esimees aastast 2008.
Piduliku inauguratsiooniloengu eesmärk on anda uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja teadusteemat. Avaliku loengu lõpus saavad kuulajad küsimusi esitada. Oodatud on kõik huvilised. Veebiülekannet saab jälgida UTTV-st.