/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/15/16846640t1h80d3.jpg)
Tallinn pani paika sügisel algava õppeaasta 1. klasside koolikohad, võttes haridust omandama 3906 uut last.
Lapsevanemad said 1. klassi avaldusi esitada läbi eKooli 1.-25. märtsil. Tallinna 57 munitsipaalkooli võtavad sügisel vastu kokku 3906 1. klassi last. Kõige rohkem lapsi, kokku 153 määrati Tallinna Kuristiku gümnaasiumisse. Kadrioru Saksa gümnaasium võtab vastu 138 1. klassi õpilast, Tallinna Järveotsa gümnaasium 131 last ning Tallinna Laagna gümnaasium 129 last. 2025/26. õppeaastal alustab ülelinnalise vastuvõtuga koolides või klassides praeguse seisuga 459 õpilast. Lisanduvad erivajadusega laste koolide õpilased, keda on praeguse seisuga 77.
Kaasaegne õpikeskkond
Tallinna abilinnapea Aleksei Jašini sõnul on lapse koolitee algus pere jaoks suur ja tähtis samm. «Meie eesmärk on, et see samm oleks kindel ja toetatud. Tallinna munitsipaalkoolivõrk on viimase aasta jooksul märgatavalt arenenud – uued koolid, kaasaegsed õppekeskkonnad ja pühendunud õpetajad loovad tugeva aluse lapse arengule,» rääkis Jašin.
Tallinna eesmärk on pakkuda igale lapsele võrdsed võimalused haridusteel, tagades kodulähedase, turvalise ja toetava koolikeskkonna. «Selle aasta suurim väljakutse on taas üleminek eestikeelsele haridusele. Avalduste arv ülemineku koolidesse on vähenenud ning eestikeelsetesse koolidesse suurenenud. Selle taustal otsustasime avada ülelinnalise vastuvõtuga klasse ülemineku koolides, kus eesti keelt õpetatakse emakeele tasemel. Seda võimalust on valinud tänase seisuga 52 esimesse klassi minejat,» ütles Jašin, lisades, et täiendav eesmärk on mitte rohkem kui 24 õpilast uutes 1. klassides, mis avaldas samuti mõju koolikoha määramisele.
Oluline on kooli lähedus kodule
Tallinna haridusamet määrab elukohajärgse kooli arvestades esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile ja ühe pere laste õppimist samas koolis. Lapsevanemal oli võimalus valida oma lapsele kas eesti õppekeelega kool või eesti õppekeelele üleminev kool. Kui mõne kooli läheduses elab rohkem lapsi, kui koolis on õppekohti, siis võidakse arvestada isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem.
Kõige rohkem avaldusi esitati Gustav Adolf gümnaasiumisse ja Tallinna 21. kooli. Gustav Adolfi gümnaasiumisse esitati 207 avaldust ning koha sai 96 last. Tallinna 21. kooli esitati 171 avaldust ning koha sai 72 last.
Tallinna Haridusameti juhataja Kaarel Rundu sõnul peegeldab avalduste hulk teatud koolide jätkuvat populaarsust. «Tallinna munitsipaalkoolide tase on väga hea - meil on kaasaegsete õppimisvõimalustega hooned ja professionaalsed õpetajad kõikjal linnas. Koolikohtade määramisel on esmatähtis lapse elukoha lähedus koolile. Selline põhimõte toetab lapse igapäevast toimetulekut ning hoiab ära liigse pendeldamise.»
Kaks uut munitsipaalkooli
2025. aasta sügisel avavad uksed ka kaks uut munitsipaalkooli: Tallinna Avatud kool, mis tegutses eelnevalt erakoolina, ja Tallinna Põhjatähe põhikool, mis on täiesti uus kool. Põhjatähe põhikoolis alustab 2025/26. õppeaastal esimene kooliaste ning kool kasvab järk-järgult suuremaks.
Mõnevõrra on vähenenud lapsevanemate osakaal, kes soovivad kohta eestikeelsele õppele üleminevatesse koolidesse. Kui 2023. aastal oli neid taotlustest 38 protsenti, siis mullu 34 protsenti ja tänavu 30 protsenti.
10. juuniks peavad lapsevanemad koolidele määratud koolikoha kinnitama. Samas on vanemal õigus sellest ka loobuda, kui on ise leitud teine kool, kuhu minna soovitakse. Koolid võivad pärast 11. juunit vabade kohtade olemasolul õpilasi vastu võtta kooli vastuvõtu korra ja tingimuste alusel. Lõplik õpilaste arv, kes ühte või teise kooli läheb, selgub septembris.