/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/15/16845294t1hbdd6.jpg)
Haridus- ja noorteamet (Harno) avaldas mais Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse agentuuri poolt läbi viidud uuringu, mis võtab luubi alla kutseharidustöötajate õpirände tulemuslikkuse ja tajutava mõju.
Vastajate seas olid nii need haridustöötajad, kes on õpirändes osalenud kui ka need, kes seda veel teinud pole. Tulemused kinnitavad, et õpirändel on märgatav positiivne mõju nii isiklikul kui ka organisatsioonilisel tasandil, kirjutavad uuringust ja tagasisidest ülevaate teinud Merike Sanglepp ja Birgit Peterson.
Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse agentuuri läbi viidud värske uuringu kohaselt on rahvusvaheline õpiränne mõjutanud kutseharidust Eestis märgatavalt. Kui 1998. aastal alustati vaid 22 õpirändega, siis tänaseks osaleb programmis ligi 700 haridustöötajat aastas.
Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) kutsehariduse valdkonna nõunik Rita Kask-Klesmann tõdes, et õpirändel on oluline roll kutsehariduse arendamisel. «Erasmus+ on võimaldanud õpetajatel ja koolijuhtidel osaleda õpirändel ja koostööprojektides. Teiste riikide kutsekoolide töökorralduse ja lähenemisviiside tundmaõppimine aitab õpetajatel oma tööd mitmekesistada ja muuta õpet praktilisemaks. See omakorda toetab õppijate paremat ettevalmistust tööle asumisel,» ütles ta.
«Rahvusvaheline õpiränne ei ole pelgalt individuaalne arenguvõimalus, vaid ka kutsehariduse kui terviku arengumootor. See toetab õpetamise kvaliteeti, soodustab koostööd ja aitab kujundada kutseõppest nüüdisaegset ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist haridusvalikut,» lisas ta.
Õpiränne arendab nii inimest kui ka õppeasutust
Õpirände tulemusel on õpetajad, kutsehariduse spetsialistid ja juhid saanud ideid oma töövaldkonnas uuenduste elluviimiseks. Vastanutest 84% hindab, et on arendanud nii oma oskust motiveerida õppijaid end täiendama kui ka võimekust luua õppijatele heaolu ning arengut toetav keskkond. Tuuakse välja, et võimalus tutvuda rahvusvaheliste kvaliteedistandardite ja -protsessidega on aidanud tõhusamalt läbipaistvaid töömeetodeid rakendada.
Nii on õpirändes osalenud õpetajad oma töös ellu viinud märkimisväärseid uuendusi, näiteks täiustanud lähenemist õpetamisprotsessile ja rakendatavaid metoodikaid ning ajakohastanud õppevara. Üks uuringus osalenud õpetaja toob esile, et kasutab tunnis rohkem mänge: näiteks tutvumis-, keskendumis- ja koostöömänge. Lisaks on õpirändes osalemine suurendanud õpetajate töömotivatsiooni ning soovi end erialaselt täiendada.
Õpiränne ei mõjuta üksnes haridustöötajate individuaalset arengut. Näiteks 79% vastanutest hindas, et kooli õpirännete ja rahvusvahelise koostööga seonduvad ambitsioonid ning eesmärgid on täienenud. Uuendatud on õppekavasid, -vara ja -metoodikaid ning on algatatud uusi projekte ja arendustegevusi. Samuti on 74% vastanute hinnangul tõusnud õppeasutuse maine .
Lisaks näitab uuring, et 71% vastanute hinnangul on suurenenud üksteiselt õppimine, ehk õpirändel on positiivne mõju ka kolleegide vahelisele koostööle. Tuuakse esile, et õppeasutuses abistatakse rohkem üksteist, jagatakse materjale, räägitakse uutest meetoditest ja võtetest ning korraldatakse koolitusi kolleegidele.
Tartu rakendusliku kolledži (VOCO) direktor Raini Jõks kinnitab, et kutsehariduses on õpirändel oluline koht. «Iga õpetaja, kes naaseb õpirändelt, toob kaasa mitte ainult uusi teadmisi ja metoodikaid, vaid ka laiema maailmapildi. Need kogemused aitavad kujundada õppimist, mis on sisukam, kaasaegsem ja päriselt eluga seotud. Koostöös rahvusvaheliste partneritega sünnivad loovad lahendused, mis mõjutavad igat õppijat. Õpiränne muudab koolikultuuri avatumaks, toetavamaks ja innovaatilisemaks,» ütles ta.
Uuringust selgus veel, et õpirännete väärtustamine mängib võtmerolli nende mõju avaldumisel õppeasutustes. Selle tugevdamiseks on oluline kolleegide toetav hoiak õpirännete suhtes ning juhtkonna tahe näha koolis õpirännetest tulenevaid muudatusi.
Õpiränne kujundab avatud meelega haridustöötajaid
:format(webp)/nginx/o/2025/05/15/16845295t1hf816.jpg)
VOCO toitlustuse ja turismi osakonna kutseõpetaja Triinu Virnas kirjeldab oma teekonda kirgliku avatusega. Otsus osaleda õpirändes oli tugevalt seotud tema õpingutega Tartu Ülikoolis.
Alustava õpetajana tundis ta, et heaks kutseõpetajaks saamiseks on vaja uusi kogemusi ja ideid. «Teiste riikide parimate praktikate, õppemeetodite ja digilahenduste tundmaõppimine laiendab minu kui õpetaja silmaringi ja loomulikult katsetan uusi meetodeid ka oma õpilaste peal,» sõnas Virnas.
«Taanis nägin, kuidas projektõpe ja ümberpööratud klassiruumi meetod on juba lasteaias igapäevane nähtus. See innustas mind looma Moodle`i e-kursuse aktiivõppe rakendamiseks ka Eesti kutsekoolis,» lisas ta.
Lisaks on ta VOCOs läbi viinud rahvusvahelisi klienditeeninduse kursusi, kus osalesid välisriikide õppijad, ning toetanud ka oma õpilaste õpirändeid. Positiivne tagasiside õpilastelt innustab teda õpetajana, sest saadud kogemused aitavad noortel arendada nii üld- kui kutseoskusi ja luua püsivaid sõprussuhteid üle riigipiiride.
IT Akadeemia kutseõpetaja Timo Puistaja tõi välja, kuidas rahvusvaheline kogemus on õpetanud teda pidevalt oma tööd kriitiliselt hindama ja täiustama. «Õpiränne on aidanud mul murda mugavustsoone,» ütles ta.
:format(webp)/nginx/o/2025/05/15/16845325t1h91aa.jpg)
Ta rõhutas, et enesekindlus ja pidev arengusoov on väärtused, mida rahvusvaheline kogemus temasse sügavalt juurutanud on. «Õpiränne on sundinud küsima endalt: kas mu tunnid ja loengud on tõesti parimal tasemel? Kas õppimine toimub? Kas suudan hoida õpilaste tähelepanu?» ütles Puistaja.
Suurimad takistused on info puudumine ning keelebarjääri kartus
Kuigi Erasmus+ programm pakub suurepäraseid võimalusi, ei ole kõik haridustöötajad (eriti väiksema tööstaažiga) veel nendeni jõudnud. Vastajate seas olid nii need haridustöötajad, kes on õpirändes osalenud (213 vastajat) kui ka need, kes seda veel teinud pole (89 vastajat).
Uuringu järgi on suurimateks takistusteks info puudumine (35% mitteosalenutest) ja ebapiisav võõrkeeleoskus (29% mitteosalenutest) . Samuti on kohati takistuseks töökorraldus – asendaja leidmine võib olla keeruline.
Võõrkeeleoskuse puudumine ja ebapiisav teadlikkus ei tohiks siiski kedagi tagasi hoida. Nii Triinu Virnas kui ka Timo Puistaja kinnitavad, et keelebarjäärist saab üle ja toetust jagub nii kodus kui ka võõrsil. «Mine kindlasti,» soovitab Virnas kolleegidele. «Teadmised ja kogemused, mida õpiränne annab, on hindamatud.»
Uuring soovitab pöörata rohkem tähelepanu digipädevuste arendamisele ning julgustada füüsilise ja virtuaalse põimitud õpirände võimaluste kasutamist. Samuti on oluline toetada alustavaid õpetajaid, et soodustada nende osalemist õpirändes. Seeläbi on võimalik anda tõuge nende professionaalsele arengule, suurendada töömotivatsiooni ja ka ametikindlust. Lisaks tuleb õpirände tulemusi koolides laiemalt levitada, et inspireerida ka neid, kes seni pole veel osalenud.
Õpiränne avab tuleviku
Uuring kinnitab, et rahvusvaheline kogemus ei rikasta ainult üksikisikut, vaid annab hoogu kogu koolile ja laiemalt Eesti kutseharidusele.
Erasmus+ programmi poolt pakutav rahvusvaheline kogemus on kutseõppeasutustele oluline, sest aitab kaasa nii kutsehariduse kvaliteedi ja rahvusvahelistumise edenemisele kui ka kutseõppeasutuste üldisele arengule.
Uuringu tulemused: Erasmus+ haridustöötajate õpirände tulemuslikkuse ja tajutava mõju uuring kutsehariduses - Erasmus+ | Erasmus+