/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2025/05/14/16844181t1he598.jpg)
Eesti 200 esimees, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas teatas, et valitsus jõudis koalitsiooniläbirääkimistel kokkuleppele, et suurendatakse doktoriõppes nooremteadurite kohtade arvu 500ni (praegu 300) aastaks 2035.
«Eesti majandus ja avalik sektor vajavad enam kõrgeima haridusega tippspetsialiste. Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse mahud on kasvanud kiiresti ehk meie majandus tõuseb kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste tasemele ning suurenenud on ka teadus- ja arendustegevusega tegelevate töötajate arv,» kirjutas Kallas sotsiaalmeedias.
Tema sõnul seda kasvu ei suuda ülikoolid veel toestada, sest 300 doktoriõppe kohta ja 200 lõpetajat aastas on piisav vaid ülikoolide endi jätkusuutlikkuse jaoks. «Erilist tähelepanu peame pöörama doktoriõppe kohtade arvu suurendamisele tehisintellekti vallas erinevates distsipliinides,» kirjutas Kallas.
Selle aasta veebruaris ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (RE) Postimehele, et kui me tahame tulevikus jõukamat ühiskonda, peavad meie ettevõtted hakkama rohkem panustama innovatsiooni ja teadusarendusse. «Eesti majanduse tulevik on tehnoloogia, tark tööstus ja kvaliteetne teenusmajandus, kuid see vajab talente, ning see omakorda eeldab kvaliteetset haridust,» lausus Keldo . «Ei piisa sellest, kui ülikoolidest hakkaks tulema senisest oluliselt rohkem tehnoloogiadoktorante, kui neil inimestel ei ole Eesti ettevõtetes töökohti ootamas või on neil keeruline ise süvatehnoloogia iduettevõtteid luua. See tähendab, et mõlemad, nii teadus kui ka ettevõtlus, peavad astuma teineteisele sammu lähemale.»
Veebruaris ütles Kallas erakonna Eesti 200 volikogul, et digimajanduse ja tehisaru kasutuselevõtus peitub Eesti võimalus luua uut väärtust ja tõsta majanduse tootlikkust. Toona rääkis ta, et digivõimekuse arendamises peitub Eesti järgmine tiigrihüpe ning me ei tohi rongist maha jääda. «Meie ettevõtete digivõimekus on madal. Erinevad analüüsid ennustavad näiteks Ühendkuningriigi SKT kasvu 500 miljardi naela võrra tehisaru kasutuselevõtu tulemusel. Ometi juhtub see vaid tingimusel, et valitsus võtab AI kasutusele ja loob regulatsioonid selle laialdaseks kasutuseks ühiskonnas ja majanduses,» ütles Kallas.
«Eesti 200 vastutada on digimajanduse areng ning meie energia peab olema suunatud AI hüppe tegemisse Eesti jaoks, järgmiste põlvede jaoks. Me peame uuesti üles võtma personaalse riigi arengu eesmärgi ja selle eest võitlema, sest see toob muutuse, see toob heaolu kasvu, see toob majanduskasvu ja see muudab Eesti jätkusuutlikuks,» ütles Kallas.