/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2017/09/01/7052437t1h1a9a.jpg)
Reedest 9. maini on avatud aasta kooli rahvahääletuse finaalvoor, kus aasta kooli tiitli loodavad koju viia Kindluse kool, Tallinna Prantsuse Lütseum ja Kuressaare Nooruse kool.
Haridus- ja noorteameti (Harno) korraldatav aasta kooli konkurss toimub tänavu juba kaheksandat korda ning huvi konkursil osalemise vastu on jätkuvalt suur. Sel korral kandideeris 32 kooli, kellest nüüdseks on sõelale jäänud vaid kolm. Finaali jõudnud koolid selgusid žürii ja esimeses hääletusvoorus hääle andnud 12 417 inimese eelistuste tulemusel.
Fookuses on mitmekesine õpikeskkond
Hanro peadirektori Jaak Raie sõnul oli sel korral soov konkursiga esile tõsta koole, kus rakendatakse nüüdisaegset õpikäsitust, toetatakse koolipere heaolu ning lõimitakse oskuslikult formaalset ja mitteformaalset õpet.
«Kõik kolm finaali jõudnud kooli just seda teevadki. On suur rõõm näha, et Eesti koolid pööravad aina rohkem tähelepanu sellele, et õpe oleks huvitav, kaasahaarav ning et iga õpilase individuaalsus ja iseseisvus oleks väärtustatud. Konkursi eesmärk ei ole koole pingeritta seada, vaid tuua eeskujuks meie koole, kes on panustanud õppetöö rikastamisse,» ütles Raie.
Kindluse kool on Harjumaal Rae vallas tegutsev üheksaklassiline üldhariduskool, mis avas uksed 2020. aastal. Selles koolis nimetatakse klasse õpigruppideks ning klassijuhatajaid õpigrupi mentoriteks. Esimestes õpigruppides on päevad üles ehitatud elulise seikluse võtmes – detektiive mängides õpitakse nii arvutamist, kirjutamist, lugemist kui ka loodusõpetust. Hiljem lisanduvad ka teadmised majandusest, minifirmade loomisest jne. Õppekeskkondadena kasutatakse erinevaid ruume nii koolimajas kui ka väljaspool maja, oluline koht on ka õues õppel.
Tallinna Prantsuse Lütseum on pika ajalooga ja tugeva kultuurikallakuga kool, kus väärtustatakse õpilaste individuaalsust, personaalset lähenemist ja märkamist. Märgatakse ja aidatakse õpilasi, kel on õpi- ja käitumisraskusi, ent märkamata ei jää ka need, kes on keskmisest andekamad: õpetajad jagavad lisamaterjale ning olümpiaadidel osalejad võivad saada oma pühendumuse eest vabastuse näiteks üleminekueksamist või muu ülesande täitmisest. Õppetöös kasutatakse algklassidest alates mitmesuguseid veebikeskkondi, erineb vaid ülesannete sisu ja keerukus.
Kuressaare Nooruse koolis on õppetöö ja koolielu planeerimine keskendunud neljale peamisele tegevusvaldkonnale: tehnoloogia, arutlemine, lugemine ja liikumine. Tehnoloogia on ka üks Nooruse Kooli õpimeridiaanidest, samuti saarlus ja heaolu ning need kolm kujundavad terviklikku koolikultuuri. Saarlusemeridiaani kaudu väärtustatakse kohalikku identiteeti ja kogukondlikkust, heaolumeridiaani kaudu kujundatakse turvalist ja mitmekesist õpikeskkonda. Õppetöö ei piirdu klassiruumidega ja õpe toimub ka kooliõues, looduses, muuseumides, ettevõtetes, erinevates asutustes ning virtuaalsetes keskkondades.
Oma lemmiku poolt saab hääletada 9. maini aadressil https://novaator.err.ee/aastakool.
Aasta kool 2025 võitja kuulutatakse välja 16. mail ETV saates «Terevisioon», mis läheb eetrisse võitjakoolist. Aasta kooli tiitli annab üle haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Varasemalt on aasta kooli tiitli pälvinud Jõhvi gümnaasium, Metsküla algkool, Läänemaa ühisgümnaasium, Uulu põhikool, Võru gümnaasium, Viljandi gümnaasium ja Tallinna 32. keskkool.