Edu olümpiaadil: vaata, kes on Eesti noortest helgeimad pead füüsikas

Füüsikaklass. Pilt on illustratiivne. Foto: Margus Ansu

Nädalavahetusel, 25.–27. aprillil toimunud olümpiaadil panid kümnest riigist pärit gümnasistid proovile oma füüsikaalased teadmised Põhja- ja Baltimaade füüsikaolümpiaadil ning esmakordselt ajaloos võtsid Eesti noored viisikvõidu.

Tallinna Tehnikaülikooli korraldataval olümpiaadil said kuldmedalid Mihkel Rannut 53,20 punktiga, Ralf Robert Paabo 48,20 punktiga, Kaarel Toomet 44,60 punktiga, Siim Saarse 42,40 punktiga ja Saskia Põldmaa 38,40 punktiga. Neile järgnesid õpilased Lätist, Serbiast, Vietnamist, Brasiiliast ja Rootsist. Kokku autasustati parimaid 11 kulla, 20 hõbeda ning 25 pronksiga.

Olümpiaadi žüriiesimees ja TalTechi professor Jaan Kalda ütles, et Põhja-Balti füüsikaolümpiaad on kujunenud nii hinnatud võistluseks, et ei peeta paljuks kohale sõita nii kaugelt nagu Brasiiliast ja Vietnamist. «Seda oleme saavutanud tänu mitmele asjaolule: võistluse ladus korraldus, kvaliteetsed ja mitmekesised ülesanded, kompaktne ajakava – kahe võistluspäevaga olümpiaad mahub vaid kolme päeva sisse – ja võistlustööde õiglane hindamine, mille kvaliteet on samal tasemel, nagu samuti kahe võistluspäevaga Rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil, mis kestab kümme päeva ja mille eelarve on ligi 20 korda suurem.»

Kalda lisas, et Põhja-Balti füüsikaolümpiaadi ülesannete raskusaste on kujunenud enam-vähem samasuguseks nagu Rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil. «Tänavune komplekt oli punktiskooride põhjal läbi aegade üks raskematest ning raskuselt peaaegu identne mullusega. Et mulluse esikolmiku moodustanud Eesti õpilased olid toona nii noored, et said ka tänavu võistelda, siis tekkis hea võimalus jälgida nende arengut ühe aasta jooksul. See oli võrdlemisi muljetavaldav – Mihkel Rannut sai mulluse 40,8 punkti asemel 53,2, Ralf Robert Paabo 37,2 punkti asemel 48,2 ja Saskia Põldmaa 35,1 punkti asemel 38,4. Selle saavutuse taga on eeskätt nende endi iseseisev süstemaatiline töö.»

Võistluse ülesanded hõlmasid tavapäraselt laia teemaderingi. Muuhulgas tuli õpilastel analüüsida tuumareaktori tööd, leida vastus küsimusele, kui kuumaks läheb nahk 110-kraadises saunas ning uurida, kuidas Linnutee tähed joonduvad nn faasispiraaliks ja arvutada selle põhjal tumeaine tihedus. Viimasena mainitud ülesanne tugineb 2018. aastal ajakirjas Nature avaldatud avastusel.

Võistluse tulemuste põhjal komplekteeritakse riiklikud meeskonnad suurtele rahvusvahelistele olümpiaadidele, nagu Euroopa füüsikaolümpiaad (EuPhO) ja rahvusvaheline füüsikaolümpiaad (IPhO).

Tänavusel jõuproovil osales kümme riiki: Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Gruusia, Vietnam, Saudi Araabia, Serbia ja Brasiilia. Kokku võttis mõõtu 105 osalejat.

Põhja- ja Baltimaade füüsikaolümpiaad (Nordic-Baltic Physics Olympiad) sai alguse kakskümmend kaks aastat tagasi Eesti-Soome maavõistlusena. Läti liitus tasapisi tuntust kogunud võistlusega 2015. aastal ning Rootsi tegi seda aasta hiljem.

Olümpiaadi korraldamist finantseerib Tallinna Tehnikaülikool ning jaridus- ja teadusministeerium.