/nginx/o/2025/01/31/16627048t1h5990.png)
/nginx/o/2025/04/28/16805793t1h2ef9.png)
Nutiseadmete areng toimub peadpööritava kiirusega, mistõttu jäävad sageli kasutult seisma isegi vaid mõne aasta vanused seadmed. Selle probleemi taustal sündis TalTechi informaatika bakalaureuseõppe tudengil, (tänaseks magistritudengil) Liisi Nõojärvel, koos kaaslastega idee otsida vanadele Android-nutitelefonidele alternatiivseid kasutusviise.
Võimalus süveneda teadustöösse ja lahendada praktiline probleem
Üks võimalus nutitelefonides olevate andurite kasutamiseks on positsioneerimine ning üheks rakendusvaldkonnaks, kus positsioneerimise täpsust saab oluliselt parandada, on iseliikuvad muruniidukid. Viimastel aastatel on turule jõudnud suur hulk GNSS-signaali kasutavaid juhtmevabasid muruniidukeid, mis liiguvad ettemääratud mustri järgi (tihti räägitakse positsioneerimise kontekstis GPS signaalist, mis on aga USA hallatav globaalne navigatsioonisatelliitide süsteem Euroopa Galileo, Hiina BeiDou, ja Venemaa Glonassi kõrval). Kui varasemalt vajasid niidukid liikumisala piiramiseks piirdetraati, siis juba alates 2023. aastast on saadaval ka mudelid, mis kasutavad globaalset navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) või kaamerapõhiseid lahendusi.
"See projekt oli minu bakalaureuse lõputöö," räägib Nõojärv. "Informaatika bakalaureuseõppes saab teha lõputööd tiimides ning kuna õpingute jooksul sain tuttavaks ka teiste sarnaste huvidega tudengitega, otsustasime selle teemaga ühiselt tegeleda. Mina, koos kahe informaatika tudengiga, keskendusime projekti tarkvara poolele ning inseneeriatudeng vastutas riistvara eest.”
"Projekt keskendus ideele taaskasutada vanu tasakaaluliikureid, et valmistada neist iseliikuvad muruniidukid, mida juhitakse kasutatud Android-telefonide abil. Meie väga konkreetne eesmärk oli parandada Android-seadmete asukohaandmete täpsust. Halvimal juhul võivad need eksida kuni ±10 meetrit, mis muruniiduki puhul on täiesti ebapiisav. Me ju ei soovi, et robot eksiks lillepeenrasse või sõidaks terrassile. Selleks, et robotmuruniidukid oleksid niites täpsed, uurisime GNSS-andmeid, katsetasime erinevaid lahendusi ja püüdsime leida viise täpsemaks navigeerimiseks, kasutades Maa- ja Ruumiameti ESTPOS tugijaamade andmeid,” selgitab Nõojärv.
Projekti juhendaja ja TalTechi informaatika magistriõppekava juhi Juhan Ernitsa sõnul annab selline praktiline projekt tudengitele väärtusliku kogemuse nii tiimitöös kui ka praktiliste probleemide lahendamisel. "Kui võtta nutitelefon ja avada seal GNSS-navigeerimine, on asukoha täpsus tavaliselt pluss-miinus 3–5 meetrit. Autoga liikudes on see täiesti piisav, aga muruniiduki puhul ei saa me selliseid vigu lubada. Positsioneeringu parandamiseks kasutatakse erinevaid lahendusi. On olemas näiteks selline lahendus, kus kasutatakse kahte vastuvõtjat. Üks on vastuvõtja, mis liigub, teine seisab paigal. Seda meetodit kasutab diferentsiaal GNSS lahendus,” selgitab Ernits.
Projekti tulemusena õnnestus android telefonide positsioneerimise keskmine viga viia 67 cm-ni, mis on oluline samm edasi selliste rakenduste edasiarendamisel.
/nginx/o/2025/04/28/16805795t1hd757.jpg)
Projekt inspireeris jätkama õpinguid magistriõppes
Täna jätkab Liisi Nõojärv õpinguid TalTechi informaatika magistriõppes. Tema sõnul andis just bakalaureuse lõputöö projekt tõuke õpet magistritasandil jätkata.
„Mulle meeldib magistriõpingute juures eriti see, et olen saanud oma õppekava täiesti ise kokku panna. Mind on alati köitnud teoreetiline pool, nagu matemaatika, loogika ja süsteemide terviklik ülesehitus ning magistriõppes olengi saanud oma õppekava vastavalt ise paika panna. Samas on magistriõppes võimalus valida ka praktilisem suund, näiteks robootika. Samuti pakub TalTech võimalust minna ERASMUS programmi raames välismaale õppima. Olen peagi minemas vahetusüliõpilaseks Taani Tehnikaülikooli Kopenhaagenis, mida juba väga ootan,“ ütleb Nõojärv.
/nginx/o/2025/04/28/16805807t1h13f5.jpg)
Tulevikuplaanid on tema sõnul veel lahtised, kuid magistriõpingud on avanud palju uusi võimalusi.
„Olen päris palju mõelnud, mida õpingute lõppedes edasi teha. Tundub, et mulle sobiksid hästi erinevad uurimusprojektid. Olen isegi mõelnud doktorantuuri peale, aga praegu pole ma veel lõplikku otsust teinud. Väga põnev oleks töötada mõnes teadusgrupis ja teha koostööd ülikoolide või ettevõtetega. Hetkel on kõik veel lahtine, aga magistriõpe on kindlasti avanud palju võimalusi,“ lisab ta.
Magistriõppes avanevad ka võimalused töötada
Kui bakalaureuseõppes on ülikooli kõrvalt töötamine sageli keeruline ning tudengeid julgustatakse pigem täielikult õpingutele keskenduma, siis magistriõppes on võimalused töö- ja projektitegevuseks oluliselt avaramad.
„Minu juhendaja Juhan on olnud kogu õppeprotsessi jooksul suureks toeks ning aitas mul leida ka töövõimalusi TalTechi sees. Olen osalenud erinevates uurimisrühmades, kus olen saanud teenida lisasissetulekut ja saanud häid kogemusi. Minu arvates on TalTechi õppejõud väga toetavad. Nad aitavad tudengitel erinevaid võimalusi leida ja nende potentsiaali maksimaalselt rakendada,“ räägib Nõojärv.
Ka TalTechi informaatika õppekava juht Juhan Ernits rõhutab, et ülikool toetab õppimist ja arengut igal võimalikul moel.
„TalTech pakub maailmatasemel IT-haridust. Igaüks, kes tõesti soovib õppida, saab seda meie juures teha maailmatasemel. Pakume mitmekülgseid võimalusi. Meie uurimisrühmadel on tugevad sidemed teiste ülikoolidega. Ütleksin veel ka seda, et meie võimalused ei piirdu kindlasti ainult Eestiga, vaid ulatuvad laia maailma,“ võtab Ernits kokku.
Loe lisa ja esita avaldus TalTechi informaatika magistrikavale siin
Vastuvõtt on avatud 3. juuli keskpäevani: taltech.ee/reaalne.