Uuring: õpilaste ootused töökohtadele ei ole sageli realistlikud

Birgit Peterson Foto: Tallinna ülikool

Tööturul esimesi samme tegevate gümnasistide ootused töökohtadele pole sageli realistilikud, tööandjate hinnangul ei räägita aga koolides tööelust piisavalt, tutvustab Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste doktorant Birgit Peterson äsja valminud mahukat uuringut.

Paljud otse koolipingist tööturule suundunud noored töötavad ettevõtetes lühikest aega ja vahetavad sageli ametikohti, kuna ei ole oma karjäärivalikutes kindlad. See omakorda sunnib tööandjaid kulutama lisaressursse uute töötajate otsimisele ja koolitamisele. Tööandjad leiavad ühtlasi, et õpilaste ootused töökohale, sealhulgas palgale ning «karjääritegemise» kiirusele ei ole tihtipeale realistlikud ning eluterve pildi kujunemisele aitaks kaasa senisest tihedam koostöö koolide ja ettevõtete vahel.

Tööandjate hinnangul peaksid koolid aitama õpilastel varakult välja selgitada, millised on noorte karjäärivõimalused, huvid ja tuleviku ambitsioonid. Töömaailmaga tutvumine võiks alata ka märksa varem – juba nooremas kooliastmes, nähtub kaks aastat väldanud projekti «Formaalhariduse ja töökohal õppe lõimimise teadusuuringute edendamine» (FEWL) raames ellu viidud uuringust.

Tööelus hakkamasaamiseks on tööandjate sõnul vaja eelkõige arendada noorte enesemääratlusvõimet ja õpipädevusi, aga ka ettevõtlikkust ja karjäärioskusi. Sealjuures peetakse oluliseks oskust ja julgust suhelda, aga ka tahet ja võimekust teha edukalt koostööd teistega, haarata vajadusel ise initsiatiiv, olla ettevõtlik ning seada endale eesmärke.

Intervjuus osalenud energeetikaettevõtte esindaja märkis, et päris tihti on noored hästi lühikest aega töökohal ja liiguvad siis edasi. «Põhjuseks toovad nad, et nad otsivad ennast ning ei tea, mida tahab. Võib-olla saaks koolid aidata noortel juba varem tõsisemalt mõelda selle peale, mida nad tegelikult tahavad, et nad ei peaks iga poole aasta tagant uuele töökohale jooksma. Võib-olla on võimalik neile erinevaid valdkondi lähemalt tutvustada, et nad leiaksid ennast paremini. Tööandjatele on see väga suur kulu töötaja leida, välja õpetada ja iseseisvalt tööle panna,» rääkis tööandja.

Samuti intervjuus osalenud tootmisettevõtte esindaja lisas, et mis iganes vormis see koostöö kunagi teoks saab, on oluline, et tekiks süsteemsus ja järjepidevus. «Kui me üheksandas klassis viime ühe korra tööandjad ja õpilased kokku, ei ole see eriti viljakas. Tulemuste saavutamiseks peaks seda tegema regulaarselt, kasvõi igal aastal, siis hakkavad õpilased aru saama, mis see töömaailm päriselt on.»

«Päriselu» peab harjutama varakult

Koolil on ilmselgelt oluline roll pädevuste arendamisel, mis aitavad noorel toime tulla nii akadeemilises ja igapäevaelus kui ka töömaailmas. Mitmed koolid võimaldavadki juba gümnaasiumiõpingute raames omandada autentses keskkonnas töökogemuse, olgu selleks kogukonnatöö või lühiajaline praktika mõnes Eesti või koguni välisriigi ettevõttes. Õpilastel on võimalus osaleda ka töövarjutamises või teha vabatahtlikku tööd ettevõtetes, vabaühendustes või abistades koolimeeskonda. Koolitöös lõimitakse tööelu teemasid peamiselt valikkursustesse, kus seos töömaailmaga on ilmsem, näiteks ettevõtlus- või karjääriõpetuses.

Nii tööandjate kui ka taolisi praktikaid rakendavate koolide esindajad peavad õppetöö ja töömaailma lõimimist oluliseks, sest see toetab õppijate üldpädevuste arengut ning suurendab nende karjääriteadlikkust. Töö tegemise harjutamine kujundab õpilastes omakorda vastutus- ja kohusetunnet, millest tööandjate sõnul sageli puudu jääb. Lisaks arendavad õppijad sel viisil tööeluks vajalikke oskusi, nagu ajaplaneerimine, probleemide lahendamine ja digitaalne kirjaoskus, mis on võtmetähtsusega tööturul edukaks toimetulekuks.

Et noori tööturule sisenemiseks paremini ette valmistada, tuleks kooliõppesse integreerida veelgi rohkem tööeluga seotud teemasid, nagu tööjõumaksud, tööõigus, tööle kandideerimine jm. Lisaks täheldavad tööandjad, et kuigi noorem põlvkond on kasvanud üles nutiseadmetega, jääb neil siiski vajaka lihtsama kontoritarkvara kasutusoskusest.

Puudub ametlik süsteem koolinoorte tööellu kaasamiseks

Ehkki mitmed uuringus osalenud koolid kirjeldavad tööelu praktikaid, mida neil juba rakendatakse, varieeruvad need kooliti ning on kohati õpilastele vabatahtlikud. Vestlustest Eestis tegutseva Soome ettevõtjaga kerkivad esile lahknevused eri riikide tööandjate kogemustes koolinoorte tööellu kaasamisel. Kui Eestis on alaealiste töötamine üsna rangelt seadusandluses reguleeritud ning üldjuhul kooliõppest lahus, siis mitmetes Euroopa riikides on reaalse töökogemuse omandamine üldhariduses lausa kohustuslik.

Nii sooritatakse Saksamaal 9. või 10. klassis karjääriorientatsiooni praktika (berufsorientierungspraktikum), mis tähendab kohustuslikku lühiajalist töötamist mõnes ettevõttes. Soomes toimub juba põhikoolis kuni kahenädalane ettevõttepõhine tööeluga tutvumisperiood (työelämään tutustumisjaksot ehk TET) osana kooliõpingutest. Sellise praktika eesmärk on tutvustada õpilastele reaalset töökeskkonda, võimaldada neil vaadelda erinevaid ametikohti ja omandada kogemusi. Ühtlasi aitab see õpilastel tutvuda tööturu ootustega ja teha teadlikumaid karjäärivalikuid.

Miks puudub Eestis ametlik süsteem koolinoorte tööellu kaasamiseks? Soome ettevõtte esindaja leiab, et ka Eestis tuleks koolinoortega rohkem tegeleda – panustada nende teadmiste, oskuste ja hoiakute kujundamisse ning pakkuda võimalusi tööturul osalemiseks, rakendades neid seadusega ette nähtud võimaluste piires, näiteks suvetöödel.

Õppima peavad ka õpetajad

Ka Eesti ettevõtjad näevad vajadust süsteemsema koostöö järele koolidega. Üksikud külastused ettevõtetesse või töövarjutamised ei ole piisavad, et toetada õpilaste karjääriteadlikkust ning tööelus oluliste üldpädevuste arendamist. Lisaks nendivad ettevõtjad, et koostöö koolidega põhineb tihti konkreetsetel inimestel ja suhetel. Kui initsiatiivide aktiivne eestvedaja tööd vahetab, jääb ka tegevus soiku.

Intrigeerivalt võiks küsida – kui suur osa õpilastest käib niigi gümnaasiumiastmes kooli kõrvalt tööl, kas ei võiks siis lihtsalt seda kogemust õppetöösse üle kanda? Koolide vaates on esmatähtis, et praktilise töökogemuse omandamine ei langetaks õppijate üldist õpimotivatsiooni ega õpitulemusi. Pedagoogilises võtmes on äärmiselt oluline mitte jätta õpilast töökogemusega üksi. Siinkohal tuleb mängu kogemuse refleksioon – näiteks võiks väljaspool kooli omandatud kogemusi analüüsida sobivate õppeainete raames või klassijuhataja tundides.

Tööandjad omakorda sooviksid aktiivsemalt panustada õppekavade arendamisse, et muuta õpe praktilisemaks ja tööeluga tihedamalt seotuks. Ettevõtete esindajad näevad vajadust ka õpetajatele suunatud tööampsude ja töövarjutamise võimaldamiseks või ettevõttes töömaailmaga tutvumise programmide loomiseks, mis aitaks aineõpetajatel luua paremaid seoseid oma ainetundides käsitletavate teemade ja reaalse tööelu vahel. Sarnaselt koolijuhtide arenguprogrammidele võiksid avaliku sektori esindajad koostöös ettevõtetega pakkuda õpetajatele eeltoodud võimalusi professionaalseks arenguks, et hoogustada töömaailma teemade lõimimist kooliõppesse.

Koolide ja ettevõtete vahelise koostöö tõhustamiseks on vajalik avatud dialoog ja ideede vahetamine, et töötada välja uusi koostöömudeleid ja -võimalusi. Oluline on korraldada ühiskohtumisi ning leida sobivaid viise, kuidas muuta koostöö regulaarseks ja järjepidevaks.