:format(webp)/nginx/o/2023/05/25/15345096t1hc891.jpg)
/nginx/o/2025/04/16/16781976t1hec81.jpg)
Kui sind köidavad lennundus ja tehnilised väljakutsed ning soovid mängida rolli tulevikulennunduse kujundamises, võib just Eesti Lennuakadeemia olla sinu stardirajaks lennuka karjääri suunas.
Lennuakadeemia fookuses on lennundustehnika ja mehitamata õhusõidukite süsteemid, kuna just need valdkonnad arenevad praegu kõige hüppelisemalt. Seetõttu on ka kvalifitseeritud tehnikute ja inseneride järele väga suur vajadus.
/nginx/o/2025/04/16/16782044t1h58f2.jpg)
Lennunduse arengut veavad insenerid
Kuigi Eesti ei ole suur riik, oleme lennundustehnika valdkonnas arenemas märkimisväärseks tegijaks: tegevust laiendatakse rahvusvahelises lennukihoolduses, riiklikult panustatakse U-space’i ja drooniliikluse arendusse ning Eesti osaleb aktiivselt rahvusvahelistes lennundusinnovatsiooni projektides. Ka meie geograafiline asukoht on andnud Eesti lennundusvaldkonnale strateegilise tähenduse just õhuruumikaitse kontekstis, kus droonide osatähtsus on kasvanud plahvatuslikult.
/nginx/o/2025/04/16/16781981t1h37c5.jpg)
Lennundusinseneeria pole enam ammu pelgalt suurte reisilennukite pärusmaa – see on kiiresti arenev valdkond, mis hõlmab ka mitmesuguseid ebakonventsionaalseid õhusõidukeid: militaar- ja tsiviildroonid, hübriidõhusõidukid, õhutaksod ning isegi kõrgtehnoloogilised lennundussüsteemid, mis ühendavad tehisintellekti ja autonoomset juhtimist. Vajadus inseneride järele, eeskätt mehitamata lennunduse valdkonnas ning side- ja navigatsioonisüsteemide vallas, on kasvanud kiiremini kui kunagi varem.
Tehnilise taibuga noored on oodatud õppima Eesti Lennuakadeemia lennundustehnika õppekavale, mis jaguneb kaheks põnevaks ja eriilmeliseks suunaks: õhusõiduki ehitus ja hooldus (TECH) ning lennunduse info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia (IKT).
/nginx/o/2025/04/16/16781986t1ha7cd.jpg)
Õhusõidukite ehituse ja hoolduse suund keskendub nii mehitatud kui mehitamata õhusõidukite süsteemide ja komponentide arendamisele, ehitusele ja hooldusele. Lennunduse info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia suund valmistab ette insenere, kes loovad ja hoiavad töös lennuliikluse toimimiseks kriitilisi side-, navigatsiooni-, seire- ja küberturbelahendusi.
/nginx/o/2025/04/16/16782065t1h282a.jpg)
Eesti Lennuakadeemia tugevuseks on põhjalik praktiline haridus, mis kinnistab üliõpilaste omandatud teooriat ning annab kaasa reaalsed oskused. Tudengid saavad kaasa lüüa ka projektides, mis aitavad juba varakult siduda teooriat tegeliku tööeluga. Näiteks saavutas lennuakadeemia tudengitiimi Blue Sparrow loodud droon 2024. aastal rahvusvahelisel võistlusel kolmanda koha, pakkudes konkurentsi mehitamata lennunduse eesrinnas olevate riikide tudengitele, sealhulgas Hiinale. Blue Sparrow projektijuht, õhusõiduki ehituse ja hoolduse eriala 4. kursuse tudeng Miron Šois on rahul, et sai rakendada õpitut reaalses inseneritöös, alates tiimitööst ja projektijuhtimisest kuni süsteemse probleemilahenduseni: „Tudengiprojektist saadud praktiline kogemus andis mulle enesekindluse ning avas uksed nii praktikakohtadele kui ka edasistele erialastele väljakutsetele”.
/nginx/o/2025/04/16/16782019t1hd6e6.jpg)
Praktilised oskused ja rahvusvaheline haare
Lennuakadeemia õppetingimused on kaasaegsed: lennundustehnika tudengite kasutuses on drooni- ja sibelaborid ning tippvarustusega õppeangaar. Loenguid annavad oma ala eksperdid, sageli otse lennundusvaldkonnast – on tavaline, et klassi ette astub tegutsev insener või lendav piloot. Ka tudengielu akadeemias on aktiivne ja toetav. Esimesel õppeaastal õpivad koos nii tulevased piloodid, lennujuhid, insenerid kui ka lennunduse korraldajad. Selline kooslus aitab mõista valdkonda tervikuna. Lennuakadeemias on ka aktiivne üliõpilasesindus.
/nginx/o/2025/04/16/16782022t1h5030.jpg)
Tasub teada, et sisseastumisel ei ole riigieksamitele kehtestatud kindlat lävendit. Kaalukausil mängib suuremat rolli kandidaadi tõsine huvi ja motiveeritus. Loe lähemalt konkursside, õppekohtade arvu- ja tingimuste kohta.
/nginx/o/2025/04/16/16782025t1h3cea.jpg)
Lennundustehnika õppekava lõpetajate seas on mitmeid tuntud nimesid nagu Margus Sammelsaar – Noore Inseneri preemia pälvinud drooniarendaja, või Siim Heering – 2024. aasta Aasta Insener, kes töötab akadeemia nooremteadurina ja arendab mehitamata maismaa-, vee- ja õhusõidukite süsteeme ning Risto Mäeots - lennukihooldusteenuseid pakkuva Magnetic Groupi tippjuht.
/nginx/o/2025/04/16/16782031t1h4d16.jpg)
Kui sind tõmbab lennundus ning soov midagi päriselt ära teha – vali Eesti Lennuakadeemia. Tulevikulennundus algab siit!
Kas teadsid, et...
- Mulluse uuringu põhjal on Eesti Lennuakadeemia üks Eesti mainekamaid rakenduskõrgkoole (Kantar Emor, 2024).
- Tudengid ehitavad droone, arendavad langevarjusüsteeme ja lennutavad rakette – vaata testlennu videot.
- Tublide tudengite osas käib tööandjate vahel tihe konkurents– praktika moodustab kuni 30 protsenti õppekavast ning paljud üliõpilased saavad tööpakkumisi juba enne lõpetamist.
- Eesti Lennuakadeemia lennundustehnika värsked lõpetajad paistavad silma kõrge sissetuleku poolest - 2023. aasta andmete põhjal teeniti esimesel aastal peale lõpetamist keskmiselt 2715 eurot. (Haridussilm, “Edukus tööturul”
Tutvu õppekavadega lähemalt meie kodulehel: www.lennuakadeemia.ee, jälgi ka Eesti Lennuakadeemia sotsiaalmeediakanaleid ning kuula podcast'i Lennurada 03
Kas tahad, et sinu lugu jõuaks inimesteni, keda see päriselt kõnetab?
Postimehe sisuturundusartikkel ei ole pelgalt reklaam – see on läbimõeldud sisu, mis pakub lugejale väärtust ning tutvustab sinu teenust või toodet. Võta meiega ühendust, et koos leida just sinu ettevõttele sobiv sisuturunduslahendus: veebireklaam@postimees.ee