/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2022/02/12/14361305t1h268e.jpg)
Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli kliinikumi korraldatud koolinoorte kuulmistundlikkuse uuringus selgus, et noored peavad avalikes kohtades kõlavat heli tihti liiga valjuks, kuid kuulmist kaitsvaid vahendeid kasutavad harva.
Hiljuti avaldati Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli kliinikumi projekti tulemused, mille eesmärk oli saada statistiliselt usaldusväärsed andmed 9. klasside õpilaste kuulmistundlikkuse ja muusika kuulamise harjumuste kohta Eestis. Uuringust võttis osa ligi tuhat noort 17 koolist.
Selgus, et pea veerand uuritavatest kasutab kõrvaklappe päeva jooksul kolm ja enam tundi. Niivõrd pikka kasutamist seostatakse aga kuulmistundlikkuse langusega kõrgematel helisagedustel, mida on täheldatud teiste riikide uuringutes.
Küsitluses vastanutest 70 protsenti peab ka kontsertide heli liiga valjuks, enam kui pooled arvasid, et kinodes on heli vahel liiga vali. Samas vaid 16 protsenti vastanutest kasutab või on kasutanud mürarohketes kohtades kõrvatroppe või muid kuulmist kaitsvaid vahendeid. Kokkuvõtlikult selgus, et noorte teadlikkus kuulmiskahjustustest ja nende ennetamisest on väga madal.
WHO hinnangul on viimaste aastakümnete jooksul märgatavalt suurenenud noorte hulk, kelle kuuldelävi kõrgematel helisagedustel on tõusnud, see tähendab kuulmistundlikkus on langenud. Selle põhjuseks peetakse liiga valju muusikat erinevatel meelelahutusüritustel (kontserdid, diskoteegid, ööklubid, fitnessklubide rühmatreeningud), samuti kõrva ülekoormust, mis tekib kõrvaklappide liiga pikal kasutamisel.
Uurimisprojekti «Eesti kooliõpilaste kuulmisteravuse uuring» rahastas MTÜ Audiere. Andmete kogumiseks mõõdeti õpilaste kuulmistundlikkust toonaudiomeetrilisel meetodil ning nad täitsid küsimustiku oma kuulamisharjumuste kohta. Kogu uuritav valim oli 946 õpilast 17 koolist.