/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2023/12/08/15770613t1hd106.jpg)
SA Tallinna Koolitervishoiu andmetel on vaimse tervise õdede juures registreeritud õpilaste vaimse tervise kaebuste arv võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kasvanud. Kooliõdede hinnangul on oodata, et eksami- ja katseteperioodi lähenedes kasvab pöördumiste arv veelgi.
Statistika näitab, et 2023/2024. õppeaasta algusest kuni märtsi lõpuni oli igal koolipäeval pea 75-protsendiline tõenäosus, et mõni kooliõpilane pöördub vaimse tervise õe poole. 2024/2025. õppeaasta samal perioodil oli see tõenäosus aga üle 90 protsendi.
Osatakse abi otsida
SA Tallinna Koolitervishoiu vaimse tervise õde Ragne Läheb märkis, et statistikast kumab läbi kaks tahku. «Vaimse tervise õdede poole pöördumiste arv on võrreldes eelmise aastaga suurenenud, mis on tõsist tähelepanu nõudev probleem. Teisest küljest on tegemist ka positiivse nähtusega, sest see näitab, et ühiskonnas on vaimsest tervisest rääkimine normaliseerumas, mistõttu on aina vähem noori enda muredega üksi,» sõnas Läheb.
Õpilased pöörduvad vaimse tervise õdede poole väga erinevate kaebustega. «Peamised mured, mida kurdetakse, on väsimus, ärevus, elutüdimusmõtted ja mure tuleviku pärast seoses meedias kajastuvaga. Igal aastal lisandub ka ärevus ja hirm seoses eksami- ja katseteperioodiga,» loetles Läheb.
Vaimse tervise õed on koolilapse vaimse tervise murede ilmnemisel oluline lüli, kellel on võimalus sekkuda probleemide algfaasis. Oluline on saada vajalikku abi võimalikult vara, enne kui probleem süveneb ja hakkab noore ja teda ümbritsevate inimeste igapäevaelu tõsiselt mõjutama.
Kui õpilasel on probleem tuvastatud, viib vaimse tervise õde läbi seisundi hindamise, mille käigus kujuneb õendusanamnees. Võimalusel kaasatakse anamneesi kogumisel protsessi õpilase vanemad ja kooli tugipersonal. Vastavalt probleemi tõsidusele leitakse lapsele ja perele sobilik lahendus, olgu selleks siis suunamine psühholoogi või perearsti poole.
Õpilane saab ka ise end aidata
Vaimse tervise õde Ragne Läheb juhtis tähelepanu ka sellele, et lisaks vaimse tervise spetsialisti poole pöördumisele saab koolinoor ka ise enda vaimset tervist parandada. «Enda vaimse tervise turgutamiseks saab noor ise palju ära teha. Põhimõte terves kehas terve vaim on jätkuvalt oluline – regulaarne kehaline aktiivsus parandab nii füüsilist kui vaimset tervist,» kinnitas vaimse tervise õde. «Infoühiskonnas on pea iga kooliõpilase oluline abivahend nutiseade, kuid selle arvelt ei saa und unarusse jätta. Uni on vaimse tervise alustala, mille käigus taastub keha stressirohkest päevast, ühtlasi parandab see ka keskendumisvõimet,» jätkas Läheb.
Sel aastal on Tallinna Koolitervishoiu vaimse tervise õed korraldanud õpilastele ligi 50 koolitust, kus keskendutakse ärevusega toimetulekule just eksamite perioodil. Ühtlasi teevad vaimse tervise õed regulaarselt sisekoolitusi, et kooliõed õpiksid paremini märkama õpilase vaimse tervise probleeme, eristama nende raskust ja hindama sekkumise kiirust. Vaimse tervise õed julgustavad Tallinna kooliõpilasi oma muredega kooliõe poole pöörduma, et iga õpilane saaks talle kohase abi võimalikult kiiresti.
Sihtasutus Tallinna Koolitervishoid on Eesti suurim kooliõdesid ühendav organisatsioon, kuhu kuulub enam kui 100 tervishoiutöötajat, kes pakuvad ligi 90 koolis 57 000 õpilasele koolitervishoiuteenust. Koostöös lapsevanemate, koolipersonali ja teiste spetsialistidega on kooliõed abiks õpilaste tervise edendamisel ja heaolu toetamisel.