/nginx/o/2025/04/15/16779249t1h2afa.jpg)
/nginx/o/2025/04/15/16779344t1hafa5.jpg)
Kas tead, et:
- Eesti Maaülikoolis on 18 õppekava gümnaasiumilõpetajale ning 17 magistriõppekava;
- Eesti Maaülikool kuulub maailma 100 parima ülikooli hulka põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas (QS Ranking by Subject);
- 20 % Eesti kõrgharidusega inseneridest tuleb just Eesti Maaülikoolist;
- kõikidel erialadel saab ülevaate ka sellest, mida tähendab kestlik biomajandus;
- eneseteostust pakuvad 12 tudengite erialaseltsi ja aktiivne üliõpilasesindus.
Kui oled saabumas Tallinnast Tartusse, tervitab Eesti Maaülikool sind kohe linna piiril. Kõik õppe- ja teadushooned on koos ühes rohelust täis linnakus, siinsamas asuvad ka ühiselamud, spordihoone ja raamatukogu. Ülikooli metsanduse, põllumajanduse, aianduse ja veisekasvatuse katse- ja praktikabaasid jäävad linnakust kaugemale, sinna viib õppetöö harvem.
Mida maaülikool pakub?
Eesti Maaülikool on parim paik loodusõpinguteks Eestis. See väljend on küll mõnevõrra kitsendav, sest lisaks mitmesugustele keskkonnaga seotud õppekavadele saab siin õppida veel palju muudki: toiduteadust, puidutehnoloogiat, aiandust, maamajandust, maastikuarhitektuuri jne. Mainimata ei saa jätta Eesti Maaülikooli lipulaevaerialasid – põllumajandust, metsandust ja veterinaariat.
Meie trumbiks on see, et käsitleme oma vastutusvaldkondade õppe- ja teadustöös tervikahelat. Kui tuua selle ilmestamiseks näide metsandusest, siis algab see teadmisega mullast ja sellest, milline on seeme, mille mulda paneme. Sellele järgneb puude kasvamise ja metsa hooldamise etapp.
/nginx/o/2025/04/15/16779348t1h91c0.jpg)
Loodusmetsad, mille käekäiku inimene ei sekku, pakuvad mitmekesiseid hüvesid ja on vajalik elupaik paljudele inimtegevuse suhtes tundlikele liikidele. Ka metsakasvatuses arvestatakse metsaökoloogia ja metsakaitsega, samuti kliimamuutuste ja võimalike häiringutega metsadele.
Tsükli järgmine faas saabub majandusmetsas aga siis, kui mets saab raieküpseks, siis jõuab kätte metsamaterjali varumise ja toorme väärindamise aeg. Tänapäeval ei tähenda see ainult ehitus-, kütte- või paberipuitu (kuigi tõsi, ülikoolil on ka maaehituse, puidutehnoloogia ja energiakasutuse õppekavad, kus just nende valdkondadega tegeletakse), vaid tänu uutele tehnoloogiatele ka väärtuslikku toorainet keemia-, ravimi- ja kosmeetikatööstusele. Tänu biotehnoloogiatele saab maksimaalselt ära kasutada ka kehvema kvaliteediga puitmaterjali, mis puidutööstuse ülejäägina varem lihtsalt kütteks suunati. Kõik ikka selleks, et vähendada fossiilsete materjalide kasutust. Lisamõõtme annab eelnevale veel nende tegevuste mõju maamajanduslikust aspektist.
Samasuguse terviktsükli näite saab lisaks metsandusele tuua veel mitmest Eesti Maaülikooli õppe- ja uurimisvaldkonnast, olgu selleks siis põllumajandus, taimekasvatus üldisemalt, aga ka loomakasvatus või sinimajandus, kus keskendutakse vees kasvavatele ressurssidele. Kõigis neis lähtutakse ringbiomajanduse põhimõtetest, et loodusest pärinevaid ressursse suurimal võimalikul määral ringluses hoida.
/nginx/o/2025/04/15/16779349t1he067.jpg)
Bakalaureuse- ning rakenduskõrghariduse õppekavadel toimub õpe enamasti päevaõppe vormis. Erandiks on tehnika ja tehnoloogia ning maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekavad, mida saab läbida ka sessioonõppena mugavalt töötamise kõrvalt. Enamus magistriõppest toimubki aga sessioonõppe vormis.
Eesti Maaülikooli diplom sillutab tee tulevikku
Näiteks ehitusinseneriõppe integreeritud bakalaureuse- ja magistri-õppekavadel saab juba ülikooli lõpus ehitusinseneri esmase kutse. Veterinaarmeditsiini integreeritud õppekava lõpetaja saab akrediteeritud hariduse, mis lubab tal selles ülireguleeritud valdkonnas asuda loomaarstina tööle igal pool Euroopas.
Kuuludes põllumajandust ja metsandust õpetavate ülikoolide edetabelis maailma saja parima ülikooli hulka, on ilmselge see, et õpe on tihedasti seotud Eesti Maaülikoolis tehtava tipptasemel teadusega. Üleilmsed muutused nagu kliimasoojenemine mõjutavad kõiki meie tegevusvaldkondi, seega kuulub uuemate teadusuuringute tulemuste tutvustamine loomuliku osana igasse õppekavasse.
Kümnendik meie 3000 tudengist on välisüliõpilased, kes toovad koos sadade välisriikidest pärit töötajatega loengutesse, seminaridele ja praktikumidele värsket rahvusvahelist vaadet. Üliõpilastel on ka mitmeid stipendiumivõimalusi täiendamaks oma haridusteed vahetustudengina või suvekoolis välismaal mõne meie partnerülikooli juures.
/nginx/o/2025/04/15/16779352t1h57a1.jpg)
Kvaliteedimärk on see, et ülikooli lõpetajad on tööturul väga oodatud, sest ühiskonna toidu- ning energiajulgeoleku tagamine ning kestlikkuse põhimõtete rakendamine organisatsioonide toimimisse on üha olulisem. Hinnatakse seda, et maaülikoolist saadav haridus on ühtaegu praktiline ning teadusel põhinev. Ettevõtted ja riigiasutused on pannud Eesti Maaülikooli tudengitele välja mitukümmend erialastipendiumi, mis toetavad noorte enesetäiendamist ning uurimisprojekte.
Lisaks õppimisele tähendab ülikooliaeg ka uusi sõpru ja küllaga suhtlemist. Uurida tasub, mida teevad maaülikooli tosinkond erialaseltsi ja hoida silm peal üliõpilasesinduse korraldatud sündmustel. Kindlasti leiad ülikoolis viisi, kuidas oma leiutajaoskusi, organiseerimisvõimet või suhtlemistalenti arendada ja hea eesmärgi ette rakendada.
Roheline ülikool – rohkem kui sõnakõlks
Eesti Maaülikooli avaras linnakus on kõik hooned silmaga haaratavad ning ühiselamust loengusaali jõuab vähem kui veerand tunniga. Maaülikool jääb Tartu kesklinnast vaid kahe kilomeetri kaugusele ja asub samas keset tõelist rohelust ja liigirikkust: oleme oma linnakus loendanud üle 230 omamaise rohttaimeliigi, 110 liiki puid ja põõsaid, 304 liiki selgrootuid jne. Siinsamas kõrval on dendropargi matka- ja suusarajad, Tähtvere spordipark, Emajõe rand ja Tartu lauluväljak.
Et kestlik mõtteviis ei jääks ainult raamatutarkuseks ja laboripraktikaks, rakendame seda järk-järgult ka ülikooli toimimises. Mõõdame juba teist aastat järjest ülikooli süsinikuheidet, mis oli 2023. aastal 5795,27 tonni. Muudame oma hooneid energiatõhusamaks ning propageerime liikmeskonnas keskkonnasõbralikumaid liikumisviise, et ülikooli koormust keskkonnale veelgi vähendada. Ja need on vaid mõned näited. Usume kindlalt, et keskkonnahoius on sama oluline, kui silmaga nähtav, ka ülikoolipere hoiakute ja käitumise muutmine.
Kui tunned, et tahad olla kestliku tuleviku looja, tule Eesti Maaülikooli! Uuri lisa meie kodulehelt www.emu.ee. Avalduste vastuvõtt bakalaureuse- ja magistriõppesse toimub 2. juunist 3. juulini. Eesti Maaülikool ootab sind!