/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2022/05/26/14578988t1h12c8.jpg)
Kui Eestis on mõned poliitikud nimetanud kõrgkoole migratsioonipumpadeks, siis haridus- ja noorteameti (Harno) eestvedamisel valminud visioonidokument «Study in Estonia 2030» rõhutab, et Eesti kui rahvusvahelise õpirände sihtriigi arendamine on hädavajalik ning välistudengite kaasamine näitab Eesti usaldusväärsust.
Visiooni autor ja koostaja on Study in Estonia juht Eero Loonurm ning dokument valmis koostöös Eesti kõrgkoolide ja valdkonna partneritega.
«Kõrghariduse rahvusvahelistumine ning Eestis õppivad välisüliõpilased ei ole pelgalt haridus-poliitika küsimus – see on seotud ka Eesti välissuhete, avatuse ja usaldusväärsusega,» ütles Loonurm. «Iga välistudeng, kes valib Eesti, teeb usaldusotsuse.»
Loonurme sõnul aitavad õpingute, töö ja elukogemuse kaudu tekkinud sidemed kaasa sellele, et Eestit tuntakse ja usaldatakse. «Vilistlased, kes on Eestis õppinud ja siinse elu kogemusest teadlikud, kujunevad väärtuslikeks kontaktideks ja koostööpartneriteks ka tulevikus. Kui täna panustavad välisüliõpilased näiteks Eesti majandusse, luues siin edukaid ettevõtteid ja töötades kõrge lisandväärtusega valdkondades, siis tulevikus toetavad ja saaks veelgi strateegilisemalt toetada Eestis hariduse saanud välisüliõpilastena õpingud lõpetanud vilistlased Eestit ka pehme jõuna meie välispoliitilistes eesmärkides,» lisas Loonurm.
Visioonidokument sisaldab andmeid ja suundumusi, mis iseloomustavad välistudengite rolli Eesti ühiskonnas. 2024/2025. õppeaastal õppis Eesti kõrgkoolides 3954 tasemeõppe välistudengit 120 riigist, moodustades 8,7 protsenti kogu tudengkonnast. 2024. aastal ilmunud statistikaameti uuringu andmetel tõid Eestis õppivad ja töötavad välistudengid ning vilistlased Eesti riigile üle 23 miljoni euro maksutulu. Ligikaudu 50 protsenti välistudengitest jääb pärast lõpetamist Eestisse tööle, peamiselt IKT, inseneeria ja tervisevaldkondades. 95 protsenti välistudengitest peab karjääriperspektiivi oma peamiseks õpingute motivaatoriks.
«Kui me ei loo läbimõeldud ja usaldusväärset teekonda haridusest tööeluni, võib Eesti jääda alla riikidele, kus hariduspoliitika ja tööjõustrateegiad on juba omavahel selgemalt seotud,» rõhutas Loonurm.
Konkurents haritud ning motiveeritud noorte pärast on globaalne, samas kasvab ka rahvusvaheliste üliõpilaste arv maailmas – prognooside kohaselt ületab see 2030. aastaks üheksa miljoni piiri. Välistudengid on muutumas oluliseks ressursiks paljudele riikidele, kes soovivad meelitada talente, tugevdada oma tööturgu ja laiendada rahvusvahelist haaret.
«Mida rohkem on maailmas inimesi, kes on Eestis elanud, õppinud ja meid mõistnud, seda rohkem on Eestil tulevikus usaldusväärseid liitlasi ja partnereid – inimesi, kes toetavad meid ka siis, kui maailm muutub,» märkis Eero Loonurm.
«Study in Estonia 2030» kaardistab Eesti jaoks olulised sihtturud, võimalused ja tegevussuunad, mis võimaldavad kujundada Eestist usaldusväärse ja koostöövalmis sihtriigi rahvusvahelises kõrghariduses.