/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/09/23/16374081t1h3e44.jpg)
Järgmise nädala teisipäeval kell 9 alustatakse Tartus haridus- ja teadusministeeriumis õpetajate palga alammäära ja kollektiivlepingu läbirääkimisi.
Viimati toimusid õpetajate töötasu alammäära läbirääkimised mullu septembris ning siis kuulis Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri haridus- ja teadusministrilt Kristina Kallaselt, et käesoleval aastal palgatõusuks lootust pole, küll aga võib see juhtuda 2026. aastal.
Tänavu märtsis tuletas haridustöötajate liit uuele valitsuskoalitsioonile meelde, et ametisse astuv valitsus ei unustaks ära õpetajatele lubatud palgatõusu nagu see oli kirjas eelmises koalitsioonilepingus, ning tõstaks õpetaja alampalga järgmisel aastal vähemalt riigi keskmiseni.
«Oluline on, et uus valitsus jätkaks õpetaja ameti väärtustamist, nagu seda on lubatud 2023. aastal sõlmitud koalitsioonilepingus, kus on kirjas, et 2027. aastaks jõuab õpetajate arvestuslik palk vähemalt 120 protsendini Eesti keskmisest palgast,» kirjutas Voltri märtsi keskel pöördumises Reformierakonna juhile Kristen Michalile ja Eesti 200 esimehele Kristina Kallasele.
«Selle saavutamiseks tuleb tõsta õpetajate töötasu alammäär võrdseks riigi keskmise palgaga, mis annaks senistele ja tulevastele õpetajatele kindluse, et õpetaja amet on Eestis väärtustatud. Enne riigikogu valimisi lubasid kõik erakonnad parandada õpetajate olukorda, kuid reaalsus on olnud vastupidine. Kahe aasta jooksul pärast valimisi ei ole õpetajate palk lähenenud eesmärkidele, vaid on liikunud vastupidises suunas,» tõdes Voltri.
Ta lisas, et õpetajate töötasu alammäär on langenud võrreldes riigi keskmise palgaga kaheksa protsendipunkti võrra, mitte ei ole see lähenenud sellele.
Lähtudes erakondade valimislubadustest ja Eesti õpetajaskonna kriitilisest seisundist, ootab haridustöötajate liit, et antud lubadused kajastuksid koalitsioonilepingus.
«Hariduse ees seisvad probleemid peavad olema valitsuse prioriteediks ning lahendused ellurakendatud hiljemalt selle parlamendi koosseisu ajal. Õpetajaameti väärtustamine on tugev ja vajalik sõnum noortele. Tähtis on tõsta õpetajate alampalk järgmisel aastal vähemalt riigi keskmise tasemeni, mis prognoositavalt on 2176 eurot, ja eraldada haridusleppes kokkulepitud 22 protsendile diferentseerimisfond, et rakendada karjäärimudelit,» rõhutas Voltri.
Kui valitsus ei suuda 2025. aastaks nende eesmärkideni jõuda, on Voltri sõnul tähtis, et koalitsioonileping ja riigi eelarvestrateegia näitaksid selgelt, millised on kavandatud sammud eesmärkide saavutamiseks.
«Samuti on oluline, et lasteaiaõpetajate palk jääks seotuks kooliõpetajate töötasu alammääraga, kuna alushariduses luuakse tugev alus laste arengule, sotsiaalsetele oskustele ja hilisemale õpikogemusele, olles haridussüsteemi vundament. Kõik Eesti õpetajad väärivad väärtustamist ja väärikalt tasustamist,» märkis Voltri.