Oskuste Akadeemia: roheteemade juured ulatuvad kõikidesse eluvaldkondadesse

Roheoskusd on olulised igal elualal. Pilt on illustratiivne. Foto: Mailiis Ollino

Ajal, mil riigid valmistuvad roheinvesteeringuid tulevikku lükkama või koguni tühistama, võib tekkida küsimus, kas roheoskustele tasub üldse enam tähelepanu pöörata. Tasub küll, kinnitasid märtsikuu Oskuste Akadeemia esinejad Juta Vallikivi ja Yngve Rosenblad.

«Mõnikord meile tundub, et roheteemad on lihtsalt mingid reeglid, mida võib iga hetk ümber pöörata. Ent tegelikult on reeglid vaid üks õige mitmest tegurist, mis loovad vajaduse keskkonnateemadega tegeleda ja roheoskusi arendada,» märkis Oskuste Akadeemia veebiseminaril Kutsekoja OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad.

Ta viitas, et näiteks kliimamuutused, nagu äärmuslikud temperatuurid, sademed, tuul, mõjutavad inimeste igapäevaelu olenemata sellest, kas me regulatsioone kehtestame või ei. Nii on mõistlik ehitada tormidele vastupidavaid katuseid, planeerida linnaruumi sademeid koguvaid rohealasid või ka suurendada lennujuhtide teadmisi ilmastikuoludest sõltumata sellest, milline on päevapoliitika.

Tartu Kunstikooli materjaliringluse suunajuht Juta Vallikivi täheldas, et infot roheteemadel on palju ja see on segane. Alati ei tajuta tervikut ega nähta, et tegemist on kompleksse polükriisiga. Selle asemel pööratakse tähelepanu eraldiseisvatele «rohehüüetele», mis keskenduvad prügile, toidule või taastuvenergiale. Seetõttu peab keskkonnateemasid õppetegevusse põimides alustama üldisemast selgitusest, mis üldse tingib vajaduse nende teemadega tegeleda ning mida roheoskuste all silmas peetakse.

Erinevad tasandid

Rohepädevused on mitmekesine valdkond, kus saab eristada horisontaalset tasandit ehk kõikidel elualadel ja ametikohtadel vajaminevaid oskusi ja vertikaalset tasandit ehk konkreetsetes ametites või sektorites vajaminevad spetsiifilised oskusi,

Rosenblad avas veebiseminaril rohepädevusi vertikaalsel tasandil, tuues näiteid selle kohta, millised oskused on tööturul kasvava tähtsusega. Ta märkis, et roheteemad kerkivad üles pea kõigis OSKA valdkonnauuringutes ning on ilmne, et roheoskused on tihedalt läbi põimunud tehnoloogiaalaste oskustega. Vallikivi keskendus aga horisontaaltasandi roheoskustele, mis jällegi on tihedalt seotud üldoskustega. Seega ei ole roheoskused midagi eraldiseisvat, vaid neid tuleb vaadelda muude oskustega kompleksselt.

Vallikivi toetus oma ettekandes Harno roheoskuste programmi raames koostatud rohepädevuste kontseptsioonile, mille kokkupanemises ta ka ise eksperdina osales. Kontseptsiooni loomisel lähtuti eeldusest, et Euroopa Liidu rohereformil on keskkonnamõõde, näiteks toimetulek kliimakriisiga ja elurikkuse kao peatamine, majandusmõõde ehk majanduskasvu taotlus roheliste töökohtade loomise kaudu ja sotsiaalne mõõde, milleks on õiglane üleminek, vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamine.

Vallikivi vaatas igasse mõõtmesse põhjalikumalt sisse ning pakkus ideid, kuidas õppetegevuse käigus vastavaid teemasid avada ning õppijate oskusi arendada. Ta tõi välja, et roheteemade mõtestamisel ja mõistmisel on möödapääsmatu uuriva ja süsteemse mõtlemise oskuse, probleemide piiritlemise oskuse ja analüüsioskuse rakendamine, et näha, kuidas on asjad omavahel seotud ning mis on niiöelda jäämäe varjatud osas.

Näiteks on ringmajanduse mõistet kuulnud tõenäoliselt iga klassiruumis viibija. Suuremale osale seondub see prügi sorteerimisega, vähesed mõtlevad raiskamise ennetamisele ja toodete elutsükli paremale planeerimisele. Kurb tõsiasi on, et osa toodetust juba sünnib jäätmena: neid ei tarbita kunagi. Tervelt 40 protsenti igal aastal valmistatud rõivastest – 60 miljardit rõivaeset – jääb müümata. Umbes kolmandik kogu maailma toidust läheb raisku ning selle toidu tootmine, transportimine ja mädanema laskmine vabastab 8–10 protsenti ülemaailmsetest kasvuhoonegaasidest. Seda kõike saaks ennetada, kui me toodaksime vähem ja mõtleksime toote elutsükli juba ennetavalt läbi.

Vallikivi tõi välja, et 80 protsenti toote keskkonnamõjust määratakse disainimise faasis. Juba uue toote või teenuse kavandamisel peab detailselt analüüsima selle mõju inimestele ja loodusele ning hindama, kas CO2 kulu, mis paratamatult tekib, on õigustatud. Inimkeskselt disainilt peame edasi liikuma inimkonnakesksele, toonitas ta.

Yngve Rosenblad tõi sarnase näite ehituse valdkonnast, kus on saamas normiks, et hoone kavandamise etapis mõeldakse läbi selle kogu elukaar. Juba hoonet projekteerides peab olema selge, kuidas selle lammutamisel tekkinud jäätmed ümber töödeldakse. OSKA ehituse uuringust selgus, et ehitusvaldkonna töötajatel on üks kasvava tähtsusega oskusi tervikpildi nägemise oskus, mis võimaldab siduda mitmesugused protsessid ja kõigi ehitise elukaares osalejate töö ühtseks tervikuks.

Aruteluteemadest puudust ei tule

Eri töövaldkondade näitel roheoskustest rääkides tõi Rosenblad sisse küsimuse – kui me räägime, et väärtusmaailm muutub, noorem põlvkond hindab kõrgelt inimsuhteid ja vaba aega ega ole enam valmis tegema sama palju tööd kui eelmised, siis kes teeb tööd, kui meie töötame vähem? Energeetikutel on vastus olemas – meie eest teeb tööd elekter. Rosenblad nõustus, et laias laastus see nii on ning elektri ulatuslikku tarbimist arvestades on eriti oluline, et seda toodetaks madala keskkonna jalajäljega.

Ka Vallikivi jõudis ettekande lõpuks välja väärtuste ja üksikisiku tasandini. Klassiruumis võib kujuneda põnev arutelu teemal, kuidas mõõta majanduse edukust: kas rahas (SKP-s) või ehk hoopis rahvusliku õnneindeksi abil, mis loodi Bhutanis? Kas majandus peab olema orienteeritud kiirele kasvule või peaks siht olema tasaareng? Tasaarengu idee kohaselt tuleb vähendada tootmist ja tarbimist industrialiseeritud riikides, et saavutada keskkondlik jätkusuutlikkus, sotsiaalne õiglus ja heaolu üleilmselt.

Tähendusrikas ja aeglasem elu vähem tarbides on parim viis oma isikliku jalajälje vähendamiseks, võttis Vallikivi rohereformi idee kokku.

Alustama peab iseendast

Oskuste Akadeemia veebiseminari juhatanud Kutsekoja oskuste süsteemi arendusjuht Kerli Požogina haaras kinni mõttest, et muutused algavad üksikisikust ning kutsus kõiki üles uurima veebitööriista Oskuste Kompass, kus on kaardistatud 78 roheoskust.

Oskuste Kompassis saab igaüks analüüsida, millised oskused temal olemas on ja millised vajavad veel arendamist. Samuti saab uurida seda, millised oskused ja ametid on omavahel seotud.