Tartu Ülikool toetab taas üheksat äripotentsiaaliga teadusavastust

Vesinikukütusega auto TÜ peahoone ees Foto: Andres Tennus

Tartu Ülikooli (TÜ) eksperimentaalarenduse toetust taotleti rekordilise 53 teadusprojekti jaoks, millest saavad rahastuse üheksa kogusummas 315 000 eurot.

«Eksperimentaalarenduse toetus on tõestanud, et ülikoolis on väga palju häid ideid teadusmahukate ettevõtete loomiseks – seda näitab ka tänavune taotluste rekordarv. Samuti on rõõm näha, et oma teadustöö rakendamise peale ettevõtluses mõeldakse kõigis ülikooli valdkondades, olgu eesmärk arendada ajuhaiguste ravi, tuua turule fluorivaba suusamääre, luua isiksuseomaduste hindamise rakendus või hoopis tutvustada maailmale virtuaalseid pärimuspille,» rääkis ülikooli ettevõtlusjuht Mihkel Tammo.

Äripotentsiaali väljaselgitamiseks läbisid taotlused mitu hindamisvooru. Valdkondlikud eksperdid hindasid projektide teaduslikku poolt, taustaideed ja nende arendamisvõimalusi. Seejärel hindasid TÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse eksperdid tõenäosust, et projekti arendamine päädib hargettevõtte loomise või suuremahulise ettevõtluskoostööga.

Nagu ka varasematel aastatel esitati kõige enam, 28 taotlust loodus- ja täppisteaduste valdkonnast. Meditsiiniteaduste valdkonnast tuli 11, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast kaheksa ning sotsiaalteaduste valdkonnast kuus taotlust.

Eksperimentaalarenduse toetus aitab kiirendada teadustöö jõudmist ühiskonda ja majandusse. Ühe idee arendamiseks saab ülikooli arengufondist eksperimentaalarenduse toetust kuni 35 000 eurot. Sellest meetmest toetatakse teadusprojekte väga varajases etapis, mil väliste rahastajate jaoks on investeerimisrisk veel liiga suur. Alates eksperimentaalarenduse toetuse meetme loomisest 2019. aastal on ülikool toetanud projekte kokku üle kahe miljoni euroga.

Toetust sai inkretiinianaloogravi optimeerimine seedetrakti kõrvaltoimete vähendamiseks. Projektis uuritakse diabeedi ja rasvumise ravis uuenduslikke lahendusi – seedetrakti kõrvaltoimete leevendamiseks kasutatavaid inkretiinianalooge, et parandada ravi tõhusust ja patsiendi elukvaliteeti. Projektijuht on siirdemeditsiini professor Mario Plaas.

Samuti said toetut nutikad lipiidsed nanoosakesed RNA transpordiks ajus. Projektis arendatakse RNA-l põhinevaid lipiidseid nanoosakesi, mis suudavad ületada vere-aju barjääri ning pakuvad uusi võimalusi ajuhaiguste, sealhulgas kasvajate ja neurodegeneratiivsete haiguste täppisraviks. Projektijuht on nanomeditsiini professor Tambet Teesalu.

Rahastuse said ka virtuaalsed Eesti pärimuspillid maailma muusikaturule. Projekt aitab viia Eesti pärimuspillide erilise heli virtuaalselt rahvusvahelisele muusikaturule, pakkudes muusika loojatele uusi loomingulisi võimalusi. Projektijuht on muusikatehnoloogia lektor Janar Paeglis.

Isiksuseomaduste mitmevaatelise hindamise digirakenduse töörühm arendab rakendust, mis annab kasutajatele põhjalikku tagasisidet nende isiksuse kohta, aidates teha teadlikumaid otsuseid nii töö- kui ka eraelus. Projektijuht on kliinilise psühholoogia nooremlektor ja heaolu-uuringute teadur Kätlin Anni.

Päikeseparkide tootmismahu prognoosimudeli projektis arendatakse päikeseparkide operaatoritele täpsemaid prognoosimudeleid, mis aitavad vähendada elektrituru ebabilansist tingitud kulusid ja parandada taastuvenergia kasutuse efektiivsust. Projektijuht on rakenduslike tehnoloogiauuringute professor Kristjan Vassil.

Bakuloviirustel põhinevate membraanvalkude nanoosakeste töörühm arendab tehnoloogiat, mis lihtsustab membraanvalkude tootmist ja kasutamist biomeditsiinilistes uuringutes, pakkudes uusi võimalusi ravimite väljatöötamiseks. Projektijuht on bioorgaanilise keemia professor Ago Rinken.

Tehisintellektiga juhitava robotendoskoobi projektis töötatakse välja tehisintellekti abil juhitavat robotendoskoopi, mis suurendab kirurgiliste protseduuride täpsust ja ohutust ning vähendab operatsioonidega kaasnevaid riske. Projektijuht on mikrotootmise teadur Ritesh Soni.

Fluorivaba suusamäärde arendamise projekti käigus arendatakse rahvusvahelistele keskkonnanõuetele vastavaid kestlikke suusamäärdeid, millel on suurepärased libisemisomadused. Projektijuht on rakendusliku materjaliteaduse kaasprofessor Janno Torop.

Toetuse said ka keskkonnasäästlikud silikoonvahupõhised biokilekandjad reoveepuhastuseks . Projektis töötatakse reovee puhastamiseks välja uued kestlikud biokandjad, et vähendada mikroplastide levikut. Projektijuht on jätkusuutlike materjalide tehnoloogia teadur Ingrid Rebane.