Riik otsib võimalusi suurendada noorte valimisaktiivsust

Valimised. Foto on illustratiivne. Foto: Sander Ilvest

Haridus- ja teadusministeerium avas taotlusvooru noortega töötavatele vabaühendustele ja asutustele, et toetada noorte valimisaktiivsuse kasvu ning võimestada koolidemokraatiat.

160 000 euro suuruse toetuse raames saab noortele pakkuda erinevaid praktilisi tegevusi, et avardada noorte teadmisi demokraatliku ühiskonna toimimisest ja suurendada noorte rolli ühiskonnas olulistel teemadel kaasarääkimisel.

Valimised noori ei huvita

Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte- ja andepoliitika osakonna juhataja Heili Griffithi sõnul oli eelmistel omavalitsuste valimistel noorte valimisaktiivsus madal, gümnaasiumiealiste valijate protsent oli kõigest 40 ning on vaja ühiselt pingutada, et tõsta noorte kaasatust juba sügisel toimuvatel valimistel.

«On äärmiselt vajalik toetada noori, et nad teaksid, kuidas teha ühiskondlikes protsessides otsuseid, sealhulgas valimistel, ning sooviksid neil ka ise osaleda. Kuna noorte osakaal väheneb, on seda olulisem, et noored ühiskonnas erinevatel teemadel kaasa räägiksid ja nende hääl kuuldav oleks,» selgitas Griffith.

Ka 2022. aastal valminud rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring ICCS, mis hindab, kuidas on erinevate riikide 8. klasside noored valmis kodanikuna ühiskonnas osalema, toob välja, et Eesti õpilased on kõrgest teadmiste tasemest hoolimata vähese valimisaktiivsusega. Taotlusvooru raames ellu viidavad tegevused peavad tõstma noorte teadlikkust valimistest ning ka valimistel osalemist nii käesoleval aastal kui ka pikema perioodi vältel.

Otsitakse midagi uut

Toetust saavad taotleda noortega töötavad vabaühendused ja asutused. Võimalikeks tegevusteks võivad olla näiteks debattide ja simulatsioonide korraldamine, erinevad teavitustegevused, kohtumised kandidaatidega, valimisprogrammide analüüs või noorte pädevuste arendamine teadlikuks otsustamiseks. Tegevuste planeerimisel tasub ka mõelda innovaatiliselt, et katsetada meetodeid ja lähenemisi, mida veel ei ole valimisaktiivsuse tõstmiseks proovitud.

Tegevused tuleb ellu viia vähemalt kolmes maakonnas ning kaasates formaal- ja/või mitteformaalõppeasutusi, näiteks noortekeskused ja huvikoolid. Noored peavad olema aktiivselt tegevuste korraldajate ja elluviijatena kaasatud, kuna just seeläbi on mõju kõige suurem.

Toetatavaid tegevusi saab korraldada kuni 2025. aasta lõpuni. Taotlusvoorus jagatakse noorteorganisatsioonidele kokku 160 000 eurot.

Taotluste esitamine toimub Taotluste Menetlemise Infosüsteemis ning taotlusvoor on avatud 13. aprillini.