:format(webp)/nginx/o/2025/02/20/16669753t1h3e0e.jpg)
Kui koolijuhid avaldasid muret, et Tallinna linnavõimu plaan piirata klasside suurus 24 õpilasega toob koolidele kaasa palga- ja ruumiprobleemid, siis Tallinna meeri Jevgeni Ossinovski sõnul mõistab ta olukorra keerukust, kuid ühtlasi on linn pakkumas ka tuge, kuidas hariduse kvaliteedi nimel olukorraga toime tulla.
Ossinovski rõhutas, et klasside suuruse reguleerimine on hädavajalik samm Tallinna haridussüsteemi kvaliteedi tõstmisel. «Me teame, et Tallinna koolid on ülerahvastatud, mis mõjutab negatiivselt nii õpilaste kui õpetajate vaimset heaolu ning seekaudu ka hariduse kvaliteeti. Just seepärast komplekteerime alates järgmisest õppeaastast esimesi klasse arvestusega, et vastavalt seadusele ei ole seal enam kui 24 õpilast. Jah, võib olla üksikuid erandjuhtumeid – näiteks võib alles suvel selguda, et mõni laps jääb klassi kordama. Ent me räägime tõesti üksikutest eranditest," märkis Ossinovski.
Koolid on pilgeni täis
Tema sõnul mõistab linnavõim, et Tallinna koolijuhid seisavad silmitsi keerulise väljakutsega, kuna pealinna koolid on pilgeni täis ning ägavad koormuse all, mille koolipidaja ehk Tallinna linn haridussüsteemi ebaadekvaatse juhtimisega esile on kutsunud.
«Aastatel 2016–2023 kasvas Tallinna põhikoolide õpilaste arv ligikaudu 6500 võrra, ulatudes 44 538-ni. Paraku ei investeerinud linn õigeaegselt ja piisavalt uute koolide rajamisse või olemasolevate laiendamisse, vaid paisutas juba niigi suuri koole täiendavate klassidega ning suurendas massiliselt klasside suurust üle seaduse normi. Nõnda säästeti raha, aga paraku hariduse kvaliteedi arvelt,» selgitas Ossinovski.
Sellel aastal aitab ruumipuudust leevendada Põhja-Tallinnas avatav uus Tallinna Põhjatähe Põhikool, kuna just Põhja-Tallinnas ja kesklinnas on klasside ülerahvastatus kõige suurem. «Samuti lisame uueks õppeaastaks veel kahele koolile moodulhooned. Liigume kiires tempos edasi veel kahe põhikooli, Lasnamäel Martsa kooli ja Haaberstis Pikaliiva kooli rajamisega. Peagi saab alguse ka Jakob Westholmi Gümnaasiumi juurdeehitus. Nõnda tekib lähiaastatel pealinna ligi 2000 täiendavat õppekohta,» lubas Ossinovski.
Vaja on tugiteenuste süsteemi
Samas vajab linna haridusvõrk Ossinovski sõnul pikemaajalist strateegilist lähenemist, kuna Tallinn on kiiresti kasvav omavalitsus. See visioon peab hõlmama mitte ainult investeeringuid koolihoonetesse, vaid ka haridussüsteemi terviklikku arendamist.
«Ühe olulise osana sellest strateegiast tuleb leida lahendus tõhusama tugispetsialistide teenuste süsteemi loomiseks. See on eriti oluline, arvestades HEV-õppijate arvu kasvu ning piiratud ruumi- ja rahastusvõimalusi nende õppe korraldamiseks ja vajalike muudatuste rakendamiseks. Tulevikus on hädavajalik kujundada ühtne Tallinna HEV-koolide kontseptsioon, mis tagaks neile õpilastele võrdsed võimalused kvaliteetse hariduse omandamiseks,» rääkis linnapea.
Tema sõnul pakub Tallinna Õppenõustamiskeskus (TÕNK) pealinna koolidele esmatasandi nõustamisteenust, kuid see ei saa asendada koolisisese tugimeeskonna tööd – tugispetsialistid peavad olema lahutamatu osa koolimeeskonnast. «Suurte koolide jaoks ei ole piisav lahendus, kui psühholoog käib koolis vaid kord nädalas. Õpilased, õpetajad ja koolipered vajavad järjepidevat ja regulaarset tuge. Seetõttu tuleb luua toimiv mudel, mis võimaldab arendada ja tagada kohapealse tugispetsialistide teenuse kättesaadavuse igapäevaselt,» ütles Ossinovski.
Tema sõnul oleks laiemalt riigi tasandil oluline hinnata ja analüüsida kaasava hariduse rakendamise seniseid tulemusi Eestis, kuna need on kooliti ja ka omavalitsuseti erinevad. «Selle analüüsi pinnalt saaks nii riik, kool kui ka omavalitsus teha vajalikke korrektuure tänases õppekorralduses, mis toetab nii HEV-lapsi kui ka teisi õppureid,» lisas Ossinovski.
/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)