Õpetajad kurdavad avalikus pöördumises kliimaministeeriumile, keskkonnaametile ning haridus- ja teadusministeeriumile, et keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna likvideerimisega selle aasta algusest väheneb mitmes piirkonnas üle Eesti märgatavalt õpilaste võimalus keskkonnahariduslikes õppeprogrammides osalemiseks.
Keskkonnahariduse pakkumist jätkavad küll mitmed erinevad suuremad ja väiksemad munitsipaal- ja erakeskused ning sihtasutused üle Eesti, ent keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna, selle piirkondlike keskuste ning nendes töötanud suurepäraste ekspertide näol oli tegemist oluliste keskkonnahariduslike kompetentsikeskustega mitmes Eesti piirkonnas väljaspool suurlinnu, kinnitavad õpetajad.
Keskkonnaameti õppeprogramme viidi 2024. aastal ellu 1029 ja neis osales 18 000 õpilast, õppemängude ja rändnäituste kasutajaid oli 20 700. Matkadel ja õpitubades ja teistes käed küljes tegevustes osales ligi 6000 õpilast. «Seega keskkonnahariduslike õppeprogrammide kättesaadavus ja mitmekesisus väheneb oluliselt, ja seda eriti Kagu-Eestis ja Kesk-Eestis ning saartel,» kinnitavad õpetajad.
Allakirjutanud ei pea õigeks pikalt üles ehitatud ja hästi toimiva keskkonnaameti keskkonnahariduse süsteemi lõhkumist ja on seisukohal, et oluline on leida lahendus keskkonnahariduse jätkusuutlikuks pakkumiseks ja koostöövõrgustiku toimimiseks kõigis erinevates Eesti piirkondades, kaasates seniseid suurepäraseid eksperte.
Keskkonnahariduse edendajad paluvad leida lahendus keskkonnaameti ära jäänud keskkonnahariduslike tegevuste ja õppeprogrammide läbiviimiseks maakonnakeskustest kaugemal asuvate koolide õpilastele, samuti leida lahendus keskkonnahariduskeskuste maakondliku koostöö korraldamise jätkuvaks toetamiseks riigi poolt.
Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing, Eesti Keskkonnahariduse Ühing, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Eestimaa Looduse Fond, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Päästame Eesti Metsad ning Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.