Raport: paljud Eesti lapsevanemad ei pane lapsi elukohajärgsesse kooli

Koolilapsed. Foto on illustreeriv Foto: Toomas Huik.

Kodule lähimas algkoolis ei käi ligi pooled õpilased ja elukohajärgses gümnaasiumis ligi 60 protsenti õpilastest, ühtlasi näitab suur siseriiklik haridusränne, et paljud pered otsivad kvaliteetsemat haridust ning jätavad kodule lähima kooli kõrvale, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist «Eestisisene haridusränne üldhariduses».

Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko ütles, et ulatuslik haridusränne mõjutab Eesti hariduse kvaliteeti ja süvendab kihistumist. «Paljud Eesti lapsevanemad ei pane oma last elukohajärgsesse lähimasse kooli, sest üha enam vaadatakse kooli mainet ja taset ning ka seda, kas kool suudab tagada lapsesõbraliku, kiusamisvaba õpikeskkonna. Samuti peavad lapsevanemad tähtsaks kooli tuge hariduslike erivajaduste korral,» nentis Kindsiko.

Eestis ei käi kodule lähimas algkoolis 45 protsenti ja gümnaasiumis 59 protsenti õpilastest. Kui linnades on koolivalik peamiselt seotud koolidevahelise konkurentsiga, siis maapiirkondades, kus koolivalikut on paratamatult vähem, eelistatakse koole, mis pakuvad kogupäevakooli võimalusi, näiteks mitmekesiseid huviringe kooli juures. Gümnaasiumide puhul määravad valiku eelkõige kooli akadeemilised tulemused ja maine.

«Ulatuslik haridusränne tähendab aga paraku paljude perede jaoks pikemat kooliteed ning igapäevaselt kulub neil rohkem aega, et laps jõuaks kooli, huviringidesse ja koju. See omakorda võib sundida vanemaid osakoormusega tööle ja eeskätt emadel on oht tööturult välja langeda,» tõi Kindsiko välja.

Ulatusliku haridusrände tagajärjeks on ka Eesti koolide ebavõrdne koormus, mis muudab omavalitsuste jaoks haridusvõrgu planeerimise üsna keeruliseks. «Kui suur osa vanemaid viib oma lapsed mujale kui kodule lähimasse kooli, muudab see kohalikele omavalitsustele hariduse valdkonna planeerimise ja kvaliteedi tagamise üsna suureks väljakutseks,» ütles Kindsiko.

Haridusränne süvendab ka hariduslikku ebavõrdsust ja sotsiaalmajanduslikku kihistumist. Näiteks madalama sotsiaalmajandusliku staatusega pered eelistavad piiratud ressursside tõttu kodulähedast kooli, kuid jõukamate perede lapsed koonduvad suurte linnade hea mainega koolidesse.

Nii Tallinnas kui ka Tartus ulatub haridusränne sõltuvalt haridusastmest tunduvalt üle Eesti keskmise. Ka suurlinnade naaberomavalitsuste haridusränne on Eesti keskmisest tunduvalt suurem, mis viitab, et sealt käiakse palju suurlinnade koolides.

Arenguseire Keskus võttis analüüsi aluseks 348 algkooli ja 73 709 algkooli õpilase andmed. Gümnaasiumide puhul analüüsiti kokku 124 kooli ja 21 333 õpilase andmeid. Õpilaste teekonnad kodust koolini on arvutatud Maa-ameti kaartide põhjal mööda Eesti tänavaid ja teid ning õpilaste elukohad on määratud paiknemisindeksiga lähtudes Statistikaameti rahvastikuandmetest. Analüüs ei sisalda erakoole.

Lühiraport «Eestisisene haridusränne üldhariduses» on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast «Avalike teenuste aeg-ruumilise kättesaadavuse tulevik». Uurimissuuna eesmärgiks on kaardistada, milline on avalike teenuste kättesaadavus praegu ja tulevikus ning millised võiksid olla teenuste osutamise sobivaimad tulevikumudelid.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Keskus viib läbi erinevatel teemadel uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.