Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko ütles, et ulatuslik haridusränne mõjutab Eesti hariduse kvaliteeti ja süvendab kihistumist. «Paljud Eesti lapsevanemad ei pane oma last elukohajärgsesse lähimasse kooli, sest üha enam vaadatakse kooli mainet ja taset ning ka seda, kas kool suudab tagada lapsesõbraliku, kiusamisvaba õpikeskkonna. Samuti peavad lapsevanemad tähtsaks kooli tuge hariduslike erivajaduste korral,» nentis Kindsiko.
Eestis ei käi kodule lähimas algkoolis 45 protsenti ja gümnaasiumis 59 protsenti õpilastest. Kui linnades on koolivalik peamiselt seotud koolidevahelise konkurentsiga, siis maapiirkondades, kus koolivalikut on paratamatult vähem, eelistatakse koole, mis pakuvad kogupäevakooli võimalusi, näiteks mitmekesiseid huviringe kooli juures. Gümnaasiumide puhul määravad valiku eelkõige kooli akadeemilised tulemused ja maine.
«Ulatuslik haridusränne tähendab aga paraku paljude perede jaoks pikemat kooliteed ning igapäevaselt kulub neil rohkem aega, et laps jõuaks kooli, huviringidesse ja koju. See omakorda võib sundida vanemaid osakoormusega tööle ja eeskätt emadel on oht tööturult välja langeda,» tõi Kindsiko välja.
Ulatusliku haridusrände tagajärjeks on ka Eesti koolide ebavõrdne koormus, mis muudab omavalitsuste jaoks haridusvõrgu planeerimise üsna keeruliseks. «Kui suur osa vanemaid viib oma lapsed mujale kui kodule lähimasse kooli, muudab see kohalikele omavalitsustele hariduse valdkonna planeerimise ja kvaliteedi tagamise üsna suureks väljakutseks,» ütles Kindsiko.
Haridusränne süvendab ka hariduslikku ebavõrdsust ja sotsiaalmajanduslikku kihistumist. Näiteks madalama sotsiaalmajandusliku staatusega pered eelistavad piiratud ressursside tõttu kodulähedast kooli, kuid jõukamate perede lapsed koonduvad suurte linnade hea mainega koolidesse.