/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2022/05/26/14578988t1h12c8.jpg)
Sel õppeaastal õpib Eesti kõrgkoolide tasemeõppes 3954 välisüliõpilast, mis on 10 protsenti vähem kui eelmisel õppeaastal, samas uusi tasemeõppe tudengeid saabus sügisel Eestisse 1251, mis tähendab eelneva aastaga võrreldes vii»eprotsendilist tõusu.
Välisüliõpilaste koguarv Eesti kõrgkoolides väheneb
Kokku moodustavad välistudengid praegu 8,7 protsenti Eesti üliõpilaskonnast.
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal ütles, et Eesti majanduse konkurentsivõime sõltub paljuski Eesti võimest meelitada ligi rahvusvahelisi talente. «Erinevad tööjõuvajaduse uuringud osutavad vajadusele suurendada välisüliõpilaste osakaalu vähemalt tasemeni, mis on kehtivate halduslepingu raames ülikoolidele eesmärgiks seatud – keskmiselt 15 protsenti, edaspidi ehk enamgi,» ütles Veinthal. «Enam kui pooled kolmandatest riikidest pärit õppuritest rakenduvad peale õpingute lõpetamist Eesti tööturul. Välisüliõpilaste panus Eesti tööturule on märkimisväärne – üle-eelmise õppeaasta andmetel maksti Eestis töötavate välisüliõpilaste palgalt tööjõumakse 16,6 miljonit eurot.
2024/2025. õppeaastal saabus Eestisse õppima 1251 uut tasemeõppe välisüliõpilast. Eelmisel õppeaastal oli uusi alustavaid tudengeid 1191, mis tähendab eelneva aasta statistikaga võrreldes viieprotsendilist tõusu
Välisüliõpilaste koguarvu languse põhjuseid on mitmeid. Peamiseks põhjuseks võib pidada 2022. aastal alanud Venemaa agressiooni Ukrainas, mis on senisele suuruselt teisele saatjariigile toonud kaasa sanktsioonid. Venemaalt pärit üliõpilaste arv on nende mõjul vähenenud ligi 65 protsenti. Ka on lõppenud Euroopa Liidu rahastusega Dora Pluss programmi stipendiumid, sagenenud on viimastel aastatel viisakeeldumised kolmandate riikide välisüliõpilastele ning teekond Eestisse jõudmiseks on keerulisem kui naaberriikidesse.
«Kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste teekond Eestisse on keeruline, sest viisat Eestisse tulekuks saab taotleda vähestes saatkondades ja see tähendab paljude riikide tudengikandidaatidele kõigepealt reisimist riiki, kus on Eesti saatkond,» kommenteeris haridus- ja noorteameti programmijuht Eero Loonurm. «Eelmisel aastal toodi välja viisakeeldumiste kõrge arv, mis tekitab kõrgkoolidele endiselt muret. Küll aga pingutame kõrgkoolidega selle nimel, et avada uued võimalused, olgu selleks uute õppekavade avamine, aktiivne turundustöö või Eesti päritolu noorte kutsumine Eestisse õppima.»
Välisüliõpilastest 16 protsenti on pärit Soomest, 12 protsenti Ukrainast, viis protsent Indiast ja Venemaalt samuti viis protsenti. 2024/2025. õppeaastal on kõige rohkem tõusnud Ameerika Ühendriikidest, Aserbaidžaanist, Lätist ja Saksamaalt pärit tudengite vastuvõtunumbrid.
1522 välistudengit ehk 38 protsenti õpib magistriõppes ja kõige enam kasvas vastuvõtt Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Enamus välisüliõpilastest õpib ingliskeelsetel õppekavadel. Eestikeelsetel bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavadel õpib kuus protsenti kõigist välisüliõpilastest.
Statistikaameti andmetel on välisüliõpilaste panus Eesti tööturule aastatega kasvanud. Kui kohalikest üliõpilastest töötab 86 protsenti, siis Eestis õppivatest välisüliõpilastest töötab 56 protsenti. Statistikaameti viimased andmed pärinevad 2022/2023. õppeaastast, mille jooksul maksti Eestis töötavate välisüliõpilaste palgalt tööjõumakse 16,6 miljonit eurot.