Kooliõed: keeldumise tõttu on vaktsiinita jäänud juba kolmandik lastest

Vaktsineerimine. Pilt on illustratiivne. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Tallinna Koolitervishoiu kooliõed avaldavad muret, et laste ja noorte vaktsineerimise tase on langenud kriitilise piirini: kui 2019. aastal oli vaktsineerimisest keeldujate tõttu ligi 10 protsenti lastest vaktsineerimata, siis 2024. aastal on mumpsi-leetrite-punetiste vaktsineerimisest jäänud kõrvale juba enam kui kolmandik õpilastest.

Kooliõdede üks paljudest tööülesannetest on tegeleda õpilaste vaktsineerimise korraldamise ja vaktsineerimisega. Tallinna kooliõdesid koondava Tallinna Koolitervishoid SA juhtivõe Külli Reinsalu sõnul on vaktsineerimistega hõlmatuse protsent planeeritust madalam keeldumiste tõttu ja seda kõikide vaktsiinide puhul. «Oleme kriitilises hetkes, kus tuleb julgustada lapsevanemaid vaktsineerimisotsuseid langetama. 2024. aastal olid meie õed planeerinud mumpsi-, leetrite- ja punetistevastaseid vaktsineerimisi 5749 õpilasele. Vaktsineeritud sai 3593 õpilast, mis tähendab, et 2156 last ei ole selle ohtliku haiguse eest kaitstud,» selgitas Reinsalu Tallinna koolide õpilaste näitajast rääkides.

Sarnaselt on langenud ka difteeria-teetanuse-läkaköha vaktsineerimise hõlmatus. Planeeritud 5677 doosist sai tehtud vaid 4417, mis tähendab, et 1260 noort jäid vajalikust immuunkaitsest ilma. Tegemist on 15–17-aastastele suunatud vaktsiiniga, mis annab neile kaitse järgnevaks kümneks aastaks.

Inimese papilloomiviirus (HPV) vastu vaktsineerimine, mis alates 2023. aastast on tasuta nii poistele kui tüdrukutele, näitab samuti madalat hõlmatust. Lõppenud aastal planeeriti vaktsineerimisi enam kui 15 000 õpilasele, kuid vaktsineerimisega haaratus oli vaid 60 protsenti tüdrukutest ja 50 protsenti poistest. «Nii nagu teiste nakkushaiguste leviku piiramiseks, on ka HPV puhul vajalik kollektiivne immuunsus. Kui piisavalt suur osa elanikkonnast on vaktsineeritud, ei pääse haigused nii kergesti levima ning kaitstud on ka need, kes ise tervislikel põhjustel vaktsiini saada ei saa,» rõhutas Reinsalu.

HPV on laialt levinud ja võib põhjustada eluohtlikke vähivorme, mida saab vaktsineerimisega kuni 70 protsendi ulatuses ära hoida.

Terviseameti andmetel on ajavahemikul mullu 1. jaanuarist kuni tänavu jaanuarini Eestis registreeritud 258 läkaköha haigusjuhtu, mis on 8,6 korda rohkem kui samal perioodil aasta varem, mil kinnitati 30 haigusjuhtu. «Kui vaktsineerimata laste arv kasvab, suureneb ka oht, et puhangud muutuvad laialdasemaks,» toonitas Reinsalu olukorra ohtlikkust.

Kooliõdede sõnul on vaktsineerimise hõlmatus madal mitte ainult keeldumiste, vaid ka vanemate passiivsuse tõttu. Paljud lapsevanemad ei keeldu otsesõnu, kuid ei võta ka vaktsineerimise korraldamiseks aega, jättes nõusolekule reageerimata. «On oluline, et vanemad mõistaksid – vaktsineerimine ei ole ainult isiklik valik, vaid see mõjutab kogu koolikeskkonda. Kui liiga suur osa lastest jääb vaktsineerimata, võib see viia haiguspuhanguteni,» märkis Reinsalu ja kinnitas, et kunagi ei ole hilja alustada või jätkata vaktsineerimist.

Eestis kehtiva riikliku immuniseerimiskava järgi teevad kooliõed inimese papilloomiviiruse (HPV) vaktsiine 12–18-aastastele tüdrukutele ja poistele, leetrite-mumpsi-punetiste (MMR) vaktsiini 13-aastastele ning difteeria-teetanus-läkaköha (dTpa) vaktsiini 15–17-aastastele.

Kooliõed kutsuvad lapsevanemaid üles laste vaktsineerimise vajadusse tõsiselt suhtuma, sest parim teaduslikult põhjendatud viis nakkushaiguste ennetamiseks on immuniseerimine.

Sihtasutus Tallinna Koolitervishoid on Eesti suurim kooliõdesid ühendav organisatsioon, kuhu kuulub enam kui 100 tervishoiutöötajat, kes hoolitsevad 57 000 lapse eest ligi 90 koolis. Koostöös lapsevanemate, koolipersonali ja teiste spetsialistidega on kooliõed abiks õpilaste tervise edendamisel ja heaolu toetamisel.