/nginx/o/2025/02/10/16646144t1he32d.jpg)
Vabariigi aastapäeva eel kuulutas Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser välja ülikooli 2024. aasta ühiskonnateo, teadusteo ja keeleteo ning nimetas aasta õppejõud; auhinnad antakse üle vabariigi aastapäeva aktusel 21. veebruaril ülikooli aulas.
Ülikooli akadeemilise sekretäri Tõnis Karki sõnul on tänavused auhinnasaajad ilmekas näide sellest, kuidas saab ülikoolis loodud teadmist rakendada teadmuspõhise ühiskonna hüvanguks. «Teeb rõõmu, et tunnustuse pälvinud inimeste teod on praktilise väljundiga, aidates kaasa nii tervisteadlike noorte arengule, täpsemate kliimaprognooside koostamisele kui ka soome-ugri keelte säilimisele,» rõhutas Karki.
Aasta ühiskonnategu on Tartu Ülikooli liikumislabori algatused, mis parandavad laste ja noorte tervist ning heaolu.
Enam kui 200 koolini jõudnud liikumislabori programm «Liikuma kutsuv kool» aitab koolidel koolipäeva ja -kultuuri kohandades edendada laste ja noorte tervist. 2024. aasta sügisest rakendus koolides liikumislabori välja töötatud kaasaegne liikumisõpetuse ainekava.
Auhinna saajad on tervisekasvatuse kaasprofessor Merike Kull, liikumislabori spetsialistid Maarja Park ja Reelika Kiivit, liikumisuuringute spetsialist Katrin Mägi, kinantropomeetria teadur Evelin Mäestu, kehalise kasvatuse didaktika lektor Maret Pihu, liikumislabori koolitusspetsialist Kadi Rutens, liikumislabori võrgustiku koordinaator Karmen Moont, funktsionaalse morfoloogia professor Priit Kaasik, sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Marko Uibu ja kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm.
Aasta teadustegu on inimtekkelise õhusaaste põhjustatud pilvede lumestumise avastamine.
Tartu Ülikooli füüsika instituudi kliimauuringute keskuse töörühm uurib, mil määral vähendab globaalset soojenemist inimtekkeliste õhusaasteosakeste mõju pilvedele. Töörühm näitas esimesena maailmas, et need õhusaasteosakesed käituvad atmosfääris jäätekke tuumadena, põhjustades pilvede lumestumist. See vähendab pilvede hulka ning mõjutab päikese- ja soojuskiirguse voogusid.
Auhinna saajad on töörühma juht, kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll, kliimafüüsika spetsialist Jorma Rahu, kliimateaduste professor Piia Post, kliimauuringute keskuse insener Tanel Voormansik ning kliimafüüsika teadurid Hannes Keernik ja Heido Trofimov.
Aasta keeletegu on soome-ugri keelte säilimisele ja arengule kaasaaitamine digitõlkevõimaluse loomise kaudu.
Tänu arvutiteaduse instituudi teadlaste ja arendajate tööle on tõlkemootori Neurotõlge vahendusel võimalik tõlkida 30 keelde, millest 23 on soome-ugri keeled. Neurotõlke arendamiseks tehakse koostööd eesti ja üldkeeleteaduse instituudi teadlastega, kelle pikaaegse töö tulemusena on kogutud ja digitaliseeritud hulgaliselt hõimurahvaste keelte sõnavara ning loodud keelekorpusi. Ohustatud sugulaskeelte masintõlkimise võimaldamine aitab neid säilitada ja nende kõnelejaid toetada. Tõlkemootorit saab katsetada lehel www.neurotolge.ee.
Auhinna saajad on arvutiteaduse instituudist keeletehnoloogia professor Mark Fišel, keeletehnoloogia teadur Lisa Yankovskaya, keeletehnoloogia nooremteadurid Dmytro Pashchenko, Hele-Andra Kuulmets ja Taido Purason, keeletehnoloogia kaasprofessor Heiki-Jaan Kaalep, teaduslik programmeerija Tarmo Vaino, keeleandmete ja sisuloome spetsialist Britt-Kathleen Mere, programmeerija Aleksei Ivanov ja rakendusliku keeletehnoloogia juht Liisa Rätsep ning eesti ja üldkeeleteaduse instituudist digitaalse lingvistika lektor Joshua Wilbur, läänemeresoome keelte kaasprofessor Elena Markus, soome-ugri keelte kaasprofessor Fedor Rozhanskiy, läänemeresoome keelte foneetika teadur Tuuli Tuisk ja liivi keele teadur Marili Tomingas.
Tartu Ülikooli aasta õppejõud humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas on eesti keele õpetaja Piret Toomet, sotsiaalteaduste valdkonnas eripedagoogika lektor Pille Häidkind, meditsiiniteaduste valdkonnas radioloogia lektor Maksim Zagura ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnas arengubioloogia kaasprofessor Tambet Tõnissoo.
Aasta õppejõu auhinna saajad valib üliõpilaste ettepanekute alusel Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse hindamiskomisjon. 2024. aastal esitati aasta õppejõu tiitlile 111 kandidaati.
Üliõpilasesinduse juhatuse aseesimees Teele Kanarbik märkis, et tänavusi aasta õppejõu kandidaate kiideti eelkõige mitmekülgse, toetava ja tudengisõbraliku õpikeskkonna loomise eest. «Üliõpilased hindavad õppejõudude koostatud põhjalikke, arusaadavaid ja õppimist toetavaid materjale, võrdset ja inimlikku suhtumist igasse tudengisse ning teoreetiliste teadmiste lõimimist praktiliste näidetega,» rääkis Kanarbik.
Ülikooli õppeprorektor Aune Valk rõhutas, et ülikooliõpe on teaduspõhine: selle sisu põhineb uusimatel teadustulemustel ning üliõpilasi õpetatakse ise uurima, teadustulemusi mõistma ja neid ka kriitiliselt hindama. «Aina enam räägime aga ka sellest, et õpetamine kui tegevus peab olema tõenduspõhine – õppe ülesehituses ja meetodite valikus tuleb lähtuda sellest, kuidas tudengid õpivad. Õpetamise eesmärk on õppimist toetada ning selleks on vaja mõista õppijat ja tema vajadusi. On suur rõõm, et üliõpilased õppejõudude tegevust märkavad ja esile toovad. Suur tänu kõigile, kes oma õppetöös selliseid põhimõtteid järgivad ja sellega teistele eeskujuks on!»
Tartu Ülikooli 2024. aasta õppejõud humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas on maailma keelte ja kultuuride instituudi eesti keele õpetaja Piret Toomet. Aasta õppejõud sotsiaalteaduste valdkonnas on haridusteaduste instituudi eripedagoogika lektor Pille Häidkind. Aasta õppejõud meditsiiniteaduste valdkonnas on kliinilise meditsiini instituudi radioloogia ja meditsiinilise biokeemia lektor Maksim Zagura. Aasta õppejõud loodus- ja täppisteaduste valdkonnas on molekulaar- ja rakubioloogia instituudi arengubioloogia kaasprofessor Tambet Tõnissoo.
Tänavuste aasta õppejõu auhinna saajate kohta saab lähemalt lugeda Tartu Ülikooli veebilehelt.
Tartu Ülikooli aastaauhindu on välja antud alates 2021. aastast.
/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)