Eesti pälvis rahvusvahelise tunnustuse haridusinnovatsiooni eest

Liina Kanter võtab auhinda vastu. Foto: Haridus- ja noorsooamet

Haridus- ja noorteamet (Harno) pälvis Global Future Fit Award auhinna, mida antakse silmapaistvate ja ühiskondlikult mõjukate uuenduslike algatuste eest.

Tunnustus anti üle ülemaailmsel valitsusasutuste tippkohtumisel Dubais, kus Harno tehnoloogiahariduse lahendusi hinnati nende pikaajalise mõju ja praktilise rakendatavuse alusel.

Global Future Fit Award tunnustab järjepidevaid ja tulevikuharidusele suunatud riiklikke programme. 2025. aasta konkursile esitati üle 150 rahvusvahelise algatuse, millest finaali jõudis kaheksa ja võiduni kolm, nende seas ka Eesti.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas märkis, et see tunnustus kinnitab Eesti hariduse tugevust ning digivõimaluste teadlik ja strateegiline kasutuselevõtt peab jätkuma. «Meie väärtuspakkumine seisneb keskkonna loomises, kus tehnoloogia ja tehisaru toetavad õpetajat ning annavad õpilastele võimaluse keskenduda tuleviku võtmeoskuste omandamisele nagu analüüsivõime, loomingulisus, projektijuhtimine ja suhtlemisoskus. Samal ajal peame ootusi teadlikult suunama – tehnoloogia üksi haridust ei muuda, selle mõju sõltub sellest, kui hästi me õpetajaid toetame ja neid selle kasutamiseks ette valmistame. Tehisaru on tulnud, et jääda, meie ülesanne on leida võimalused, kuidas selle pakutavat potentsiaali hariduses kasutusele võtta,» sõnas Kallas.

«Eesti edu ja rahvusvahelised tunnustused näitavad, et oleme digitaalse hariduse eestvedajad,» ütles auhinda vastu võttes ka Harno haridusuuenduste juht Liina Kanter, lisades, et Eestis on õpetajate ja õpilaste digioskused haridussüsteemi loomulik osa, kuid maailmas pigem erand kui reegel. «Digi- ja tehnoloogiaoskused on tänapäeva Eestis hariduse lahutamatu osa ning määravad noorte tulevikuvõimalused. Selle saavutuse taga on tuhanded õpetajad, koolijuhid ja hariduspartnerid – alates lasteaedadest kuni ülikoolideni, samuti ettevõtted ja tööandjad, kes on panustanud uue põlvkonna oskustesse alates Tiigrihüppe algusaegadest 1990. aastate lõpus kuni tänaste kaasaegsete haridusprogrammideni,» märkis Kanter.

Tunnustuse pälvis IT Akadeemia programm kui süsteemne lähenemine IT-hariduse arendamisele, mis toetab riigi, ettevõtete ja haridusasutuste pikaajalist koostööd. Selle eesmärk on tõsta info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kutse- ja kõrghariduse kvaliteeti, arendada valdkonna teadust ning tagada tööturule vajalikud spetsialistid, sh läbi ümber- ja täiendusõppe. Tegevuste tulemusena väheneb õppest väljalangevus, suureneb lõpetajate arv ning nende teadmised ja oskused vastavad tööturu vajadustele. Praegu valib iga kümnes tudeng Eestis just IKT õpingud, neist kolmandik on naised.

Tähelepanu pälvis ka ProgeTiigri programm, mis arendab IKT õpet üldhariduses, aidates õpilastel liikuda tehnoloogia tarbijatest selle arendajateks ja loojateks. Programm toetab õpetajate ja õpilaste tehnoloogilise kirjaoskuse ja digipädevuse arengut ning käsitleb informaatika haridust terviklikult – alates informaatika ainekava arendusest ja õppematerjalidest kuni õpetajakoolituste ja õpilasvõistlusteni. Üheks oluliseks vahendiks on progetiiger.ee kogumik, kust õpetajad leiavad materjale informaatika, programmeerimise ja robootika õpetamiseks. 2025. aastaks on programmi tegevustes osalenud pea kõik Eesti koolid ja lasteaiad. Õpilasüritustest on osa saanud rohkem kui 50 000 noort ning koolitatud enam kui 7000 õpetajat.

Tunnustuse said ka tehisintellekt ja digitaalsed õpetamismeetodid, mis on jõudnud sadadesse koolidesse ja tuhandete vaatamisteni. Harno tasuta veebipõhised õpiampsud selgitavad AI olemust, loogikat, võimalusi ja kitsaskohti ning annavad juhiseid, kuidas AId õppetöös rakendada. Samuti tutvustatakse AI rakendusi juturobotite, visuaalide ja videote loomisel. Lisaks korraldab Harno praktilisi koolitusi, kus õpetajad katsetavad AI vahendeid koos õpilastega reaalsetes õppesituatsioonides. Koolitustel otsitakse tõhusamaid viise rahvusvaheliste projektide tegemiseks, tunni planeerimiseks ja kodutööde ettevalmistamiseks, et muuta õppetöö sisukamaks ja tõhusamaks.

Programmide arendamine ja elluviimine toimub väga tihedas koostöös Harno partneritega, kelle seas on lasteaiad, üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolid, haridusühendused ja tööandjad ning riigiasutused. Tegevusi rahastab haridus- ja teadusministeerium ning Euroopa Liit.

Eesti panust IT ja tehnoloogia rakendamisel on ka varem selle konkursi raames tunnustatud: 2017. aastal sai Eesti e-tervise lahendus parima riigisektori tehnoloogilise lahenduse auhinna, 2022. aastal nimetati Bürokratt parimaks tehisintellektil põhinevaks riigiteenuseks, auhinda käis vastu võtmas president Kersti Kaljulaid.

Haridus- ja noorteamet (Harno) on riigiasutus, mis viib ellu haridus- ja noortevaldkonna programme, korraldab eksameid ja teste, toetab haridusasutusi, õpetajaid ja õppijaid ning haldab stipendiume ja toetusi, mis edendavad õppimist ja rahvusvahelist koostööd. Harno tegevuste hulka kuuluvad ka õppenõustamine Rajaleidja keskuste kaudu, digioskuste ja e-hindamise arendamine ning Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmide koordineerimine Eestis. Ameti tegevust rahastab enam kui 85 protsendi ulatuses Euroopa Liit. Harno loodi 2020. aastal, kui liideti SA Innove, SA Archimedes, HITSA ja Eesti Noorsootöö Keskus.