/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2024/04/10/15994036t1he7d1.jpg)
Kõik Eesti üldharidus- ja kutsekoolid saavad esmaspäevast taas kandideerida aasta kooli tiitlile.
Algas kandideerimine aasta kooli tiitlile
Haridus- ja noorteameti korraldatava konkursi fookuses on nüüdisaegsed ja innovaatilised lahendused, mis muudavad koolis õppimise huvitavamaks ja tulemuslikumaks. Kandideerimine on avatud 24. märtsini.
Väärtustatakse nutikat õppimist
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul soovitakse konkursiga esile tõsta koole, kus rakendatakse nüüdisaegset õpikäsitust, toetatakse koolipere heaolu ning lõimitakse oskuslikult formaalset ja mitteformaalset õpet. «Tänapäeval ei piisa enam ainult klassiruumis õppimisest. Nutikas õppimine toimub igal pool ja koostöiselt. Kooliväline tegevus, huvitegevustes ja projektides osalemine, kogukonna kaasamine – kõik see rikastab õppetegevust,» rääkis minister ja avaldas lootust, et konkursil saab näha palju põnevaid koolide algatusi.
Aasta kooli konkurss toimub tänavu juba kaheksandat korda ning varasemaga võrreldes on sel korral oodata mõningaid muudatusi. Lisaks videoklipi ja pildigalerii loomisele tuleb kooliperedel vastata ka neljale enesehindamisküsimusele, milles palutakse analüüsida koolielu ja õppekorralduse erinevaid tahke. Muudatused kaasnevad ka hääletussüsteemiga, sest esmakordselt toimub hääletamine sarnaselt Eurovisiooni lauluvõistlusele kahes voorus.
«Esmalt valivad žüriiliikmed kõikide kandideerijate seast välja kümme poolfinalisti, misjärel saavad sõna sekka öelda ka Eesti inimesed, hääletades oma lemmiku poolt esimeses hääletusvoorus,» selgitas haridus- ja noorteameti aasta kooli projektijuht Merili Kärner.
Žürii ja esimese hääletusvooru tulemuste liitmisel selguvad kolm finalisti, kelle seas läheb käima uus samasugune hääletusvoor. «Kusjuures kolme finaali pääsenud kooli läkitame külla noortesaate «Nova» juhi, kes paneb end kohapeal õpilase rolli. Neist külaskäikudest sünnivad viimase hääletusvooru ajaks ERRi eetrisse vahvad lühireportaažid,» lisas Kärner.
Žürii koosseis laienes
Ka žürii on tänavu varasemast suurem, koosnedes seitsmest liikmest: Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja Laura Klemmer, Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi ülddidaktika kaasprofessor Liina Lepp, ERRi esindaja Raadio 2 saatejuht Marta Püssa, haridus ja teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna peaekspert Taavi Kreitsmann, 2024. aasta konkursi võitnud Jõhvi gümnaasiumi direktor Tatjana Ait, haridus-ja noorteameti haridusuuenduste osakonna projektijuht Triin Saar ning investor ja endine õpetaja Kristi Saare. Võitjakoolile paneb Kristi Saare välja ka rahatarkuse teemalise koolituse.
«Koolil ja haridusel on iga inimese elus väga tähtis roll. Õpetajana töötades nägin ka ise väga lähedalt, kui oluline on innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtt ning mitmekülgse õppe rakendamine. Hea haridus lastele on investeering meie riigi tulevikku ja aasta kooli konkurss on suurepärane võimalus tutvustada laiemale avalikkusele koole, kes igapäevaselt selle suure töö ära teevad,» märkis Saare.
Konkursil saavad osaleda kõik üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused, kes ei ole varasemal kahel aastal võitnud aasta kooli tiitlit. Osalemiseks tuleb koolil kokku panna konkursi fookusest lähtuv kooli tutvustav videoklipp ja pildigalerii ning vastata enesehindamise küsimustele. Kõik kandideerimisdokumendid tuleb esitada 24. märtsiks aadressil konkursiveeb.edu.ee.
Võitja kuulutatakse välja 16. mail ERR-i saates «Terevisioon», mis läheb eetrisse võitjakoolist. Aasta kooli tiitli annab üle haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Varasemalt on aasta kooli tiitli pälvinud Jõhvi gümnaasium, Metsküla algkool, Läänemaa ühisgümnaasium, Uulu põhikool, Võru gümnaasium, Viljandi gümnaasium ja Tallinna 32. keskkool.
Konkurssi korraldab haridus- ja noorteamet koostöös ERR-iga. Aasta kooli valimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.