E-koolikott täienes 37 uue kvaliteetse õppematerjaliga

Klassitund. Pilt on illustreeriv. Foto: Peeter Langovits

E-koolikoti täiendamiseks korraldatud sügisesele kutsehariduse digitaalsete õppematerjalide konkursile «Digitaalne kutseharidus» esitati 55 taotlust, millest hindamisele pääses 45 tingimustele vastavat tööd ning auhinnati 37 õppematerjali.

«Meil on hea meel näha, et kutseõppeasutustes pööratakse üha enam tähelepanu kaasaegsete ja kvaliteetsete digilahenduste loomisele,» ütles kutsehariduse valdkonna juht Marit Kuusk. «Digitaalsed õppematerjalid ei asenda õpetajat, kuid nad toetavad õppijaid ja aitavad teadmisi paremini kinnistada. Selle aasta konkursi tulemused näitavad, et õpetajad ja haridustehnoloogid panustavad kutsehariduse arengusse suure kire ja pühendumusega.»

Konkurss tõi esile ka koolide haridustehnoloogide olulise panuse õppematerjalide loomisel. Seekord esitasid enim taotlusi Pärnumaa Kutsehariduskeskus ja Haapsalu Kutsehariduskeskus, kus haridustehnoloogid Janne Ojala, Anne Krull ja Airi Aavik on aktiivselt aidanud kaasa õpetajate tööle ning loonud ka ise silmapaistvaid õppematerjale.

Mitmed autorid, kes osalesid konkursil varasematel aastatel, esitasid oma materjale ka sel korral. Kõige aktiivsemad olid Heria Lampp ja Külli Šorin, kes on pikaaegsed kutseõppe digitaalsete materjalide arendajad. Samuti on konkursi jooksul järjepidevalt silma paistnud Kristel Sepp ja Aili Tervonen, kelle loodud materjalid aitavad rikastada E-koolikoti sisu.

Seekord läks jagamisele kogu auhinnafond ning komisjoni hindamise tulemusel said 33 õppematerjali esimese koha, neli õppematerjali teise koha. Kõik hindamisele kvalifitseerunud õppematerjalide autorid saavad ka individuaalse tagasiside, mis aitab neil oma materjale täiendada ja järgmistel konkurssidel veelgi edukamalt osaleda.

Osalejad hindavad konkursil osalemist heaks väljakutseks. «Mind motiveerib soov muuta õppimine kaasahaaravamaks, praktilisemaks ja kättesaadavamaks. Kui minu loodud materjalid aitavad kellelgi õppida või õpetada lihtsamalt ja tõhusamalt, on see juba iseenesest suur tunnustus. Samas on õppematerjalide koostamine ajamahukas protsess, mis nõuab sageli panustamist ka isiklikust ajast. Sellised konkursid pakuvad aga suurepärast motivatsiooni seada materjalide loomine esikohale,» ütles Heria Lampp.

Külli Šorin peab oluliseks materjalide praktilist väärtust igapäevases õppetöös. «Õppematerjalide koostamine on väärtuslik ja praktiline väljakutse, kuna kasutan neid igapäevases õppetöös. Õpilased ootavad õppematerjalidelt vaheldusrikkust ja mängulisust. Digitaalsete õppematerjalide loomisel saab teoreetilise materjali kõrval pakkuda mitmekesiseid ülesandeid enesekontrolliks ning kasutada erinevaid digikeskkondi, mis rikastavad õpetamist ja õppimist.»

Hindamiskomisjon, kuhu kuulusid haridus- ja teadusministeeriumi ja Eesti Haridustehnoloogide Liidu esindajad, tõstis esile õppematerjalide kvaliteeti ja läbimõeldust.

Konkursi eesmärk on edendada kutsehariduse kvaliteeti, tunnustada õpetajaid ja haridustehnolooge ning toetada digitaalse õppematerjali arendamist.