Haridusminister kiitis eestikeelsele õppele ülemineku kulgu

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase hinnangul on eestikeelsele haridusele üleminek edulugu. Foto: Konstantin Sednev

Valitsusele eestikeelsele õppele üleminekust ülevaate andnud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tõdes, et üleminek on alanud väga hästi, koolipidajad ja koolijuhid on teinud head tööd ning klassiruumides on olemas eesti keelt valdavad õpetajad.

«Ajalooline ülemineku reform läheb plaanipäraselt, pikas vaates liigume ühtse eestikeelse kooli poole ja haridussüsteemi tuleb juurde uusi õpetajaid,» ütles Kallas. «Alates 1. septembrist 2023 on läinud Ida-Virumaale tööle üle 500 õpetaja, neist ligi 330 lisandus tänavu suvel.»

Õpetajaid, kes töötavad praegu koolides ja peavad oma keeleoskuse viima B2 tasemelt C1 tasemele, on kokku 285. B1 keeletaset omavaid õpetajaid, kes töötavad koolides tänu 2024. aasta suvel tehtud leevendusele, on 261 ja nemad peavad oma keeleoskuse nõuetega vastavusse viima 1. augustiks 2025. Võrdluseks, 2022. aastal oli õpetajaid, kelle keeleoskus ei vastanud nõuetele, üle 1800.

2026. aasta 1. augustiks peavad oma keeleoskuse viima B2 tasemele lasteaedade abiõpetajad.

Eesti Keele Instituut pakub 2025. aastal keeleõpet Tallinnas, Maardus, Narvas, Sillamäel ja Kohtla-Järvel vähemalt 900 haridustöötajale, Tallinna linn tagab keeleõppe 400 haridustöötajale.

Metoodilisi koolitusi võimaldatakse tänavu kuni 2500 õpetajale. Mullu sügisel alustas üheksa kuud kestva arengu- ja toetusprogrammiga kaks gruppi õpetajaid, kes õpetavad väikeklassis ja/või hariduslike erivajadustega õpilasi. Veebruaris jätkub arenguprogramm üleminekukoolide juhtidele. Haridusasutustel on võimalik tellida koolitusi kogu meeskonnale.

Eesti keelest erineva emakeelega 1. ja 4. klassi lastele arvestatakse täiendavalt 100 eurot õppevara soetamiseks. Õppevara toetuse ja meeskondliku koolituse võimalus laieneb tänavu ka erakoolidele, et julgustada ja motiveerida neid eestikeelsele õppele üle minema. Kokku investeerib riik kuni 2030. aastani pea 500 miljonit eurot üleminekusse kui suurimasse haridusreformi taasiseseisvunud Eestis.

Üleminekut on toetamas ja õpetajate nappust leevendamas ka värsked ülikoolilõpetajad. Huvi õpetajaks õppimise vastu üha kasvab, 2024. aastal esitati ülikoolide õpetajakoolituse õppekavadele sooviavaldusi tuhande võrra rohkem kui 2023. aastal. Riik andis nii 2023. kui 2024. aastal ülikoolidele lisaraha, et võtta vastu täiendavalt 445 õpetajaks õppijat. Kokku lõid ülikoolid õpetajakoolituse valdkonnas riigi rahastuse toel üle 1500 õppekoha nii 2024. kui ka 2023. aastal.