Uuring: iga viies Tallinna teismeline on viimase kuu jooksul olnud purjus

Viinapudel. Pilt on illustratiivne. Foto: Margus Ansu

Rahvusvahelise organisatsiooni Planet Youth uuringu kohaselt on 20 protsenti Tallinna 15–16-aastaseid koolinoori olnud viimase 30 päeva jooksul purjus.

Alkoholi tarbitakse peamiselt kodudes – 15 protsenti juhtudest enda kodus ja 27 protsenti teiste kodudes. Samal ajal väidab 10 protsenti alaealistest, et tarvitavad alkoholi baarides, pubides või klubides.

Tallinna Koolitervishoid SA juhtivõde Külli Reinsalu rõhutab, et noorte kaitsmiseks alkoholi kahjulike mõjude eest on vaja ühiskonna ühist pingutust.

Alkohol on kergesti kättesaadav

«Uuringu tulemuste põhjal võime järeldada, et alkohol on noortele üsnagi kergesti kättesaadav ning sotsiaalne surve mängib olulist rolli nende otsustes,» selgitab kooliõde Reinsalu.

Sellele viitavad ka Tervise Arengu Instituudi (TAI) testostlemise uuringud, mis toovad esile mitmeid kitsaskohti müügikohtade ja kaugmüügi kontrollis. Näiteks selgus, et dokumenti alkoholi ostmisel küsitakse vähem kui pooltes müügikohtades. Iseteeninduskassades on kontroll veelgi nõrgem – dokumente kontrollitakse vaid 10 protsendil juhtudest.

Alkohol on kättesaadav alaealistele ka läbi kaugmüügi. Kaugmüügi testostlemise uuring näitab, et kullerteenuse puhul küsiti isikut tõendavat dokumenti ja keelduti müügist 12,5 protsendil juhtudest. Lisaks näitab Tallinna ööelus korraldatud uuring, et alkoholi müüakse alaealise välimusega isikutele praktiliselt ilma piiranguteta ja et ükski teenindaja ei kontrollinud alkoholi osta soovinud alaealise välimusega testostleja vanust.

Alkoholi kahjulikkust ei tajuta

Reinsalu rõhutab, et alkoholi kahjulik mõju tervisele algab juba esimesest joogist. Alkohol on psühhoaktiivne sõltuvust tekitav uimasti, mis on aastakümneid tagasi Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri poolt klassifitseeritud esimese rühma kantserogeeniks. See on kõrgeim riskirühm ja samasse riskigruppi kuuluvad ka asbest, kiirgus ja nikotiin. «Paraku noored ei näe alkoholi pikaajalisi tagajärgi, vaid keskenduvad hetke emotsioonidele,» nendib kooliõde.

«Noorte puhul on kõige suurem mure alkoholitarbimise mõju aju arengule. Nooruki aju areneb kuni 25. eluaastani ja kahjuks noored ise ei taju, et alkoholi tarvitamine põhjustab füüsilisi ja vaimse tervise probleeme,» selgitab kooliõde.

Lisaks on alkoholi tarbimise lühiajaliste riskide seas otsene mõju noorte käitumisele, põhjustades mürgistusi, õnnetusi, agressiivset ja riskialdist käitumist. Alkoholi kui sõltuvust tekitava aine omadusi alahinnatakse sageli, kuna noored kipuvad arvama, et neil on kontroll olukorra üle.

Noorte seas on alkoholi tarvitamise põhjused sageli seotud sotsiaalse surve ja teadlikkuse puudumisega. «Sageli on sõprade soovitused või vajadus kuuluda gruppi põhjuseks, miks noored pöörduvad emotsionaalsete olukordadega toimetuleks alkoholi poole, selle asemel et teha tervislikke valikuid,» märgib Reinsalu.

Ennetustöö on oluline

Reinsalu leiab, et ennetustöö koolides on oluline, kuid see peab olema mitmekesisem ja praktilisem. «Noored vajavad rohkem interaktiivseid ja nende vanusele sobivaid meetodeid, näiteks rollimänge, diskussioone ning kaasavaid töötubasid. Oluline on noortele anda praktilisi nõuandeid, kuidas öelda «ei» alkoholi pakkumisele, ilma et nad tunneksid piinlikkust või tõrjutust. Noorte enesekindluse arendamist oleks vaja toetada, et nad suudaksid oma otsustele kindlaks jääda. Teavitustöös tuleb tähelepanu pöörata, kuidas alkohol mõjutab igapäevast elu ja suhteid, mis on noortele tihti olulisemad kui kauged terviseriskid,» kirjeldab kooliõde ja märgib, et puudu on järjepidevusest.

Maailma Terviseorganisatsioon soovitab alkoholi kättesaadavuse piiramist kui kulutõhusat ja tõenduspõhist meedet alkoholi kogutarbimise vähendamiseks. Sealhulgas tuleks vähendada müügikohtasid, kellaaegasid ja tõsta kättesaadavuse eapiiri. Lisaks rõhutab WHO, et alaealistele alkoholi kättesaadavuse ja nähtavuse vähendamise kõrval tuleb läbimõeldult ja järjekindlalt rakendada ka täiendavaid meetmeid, nagu noorte sotsiaalsete oskuste õpetamine.

Mitmete riikide praktika on näidanud, et sellised lahendused on tõhusad. Näiteks Leedus vähenes alkoholi tarbimine ja sellest tingitud tervisekahjud pärast alkoholi müügiaegade piiramist pühapäeviti. Norras on leitud, et iga lisandunud hilisõhtune alkoholi müügitund suurendab registreeritud vägivallakuritegude arvu 16 protsenti, samas kui piiratud müügitunnid aitavad vägivallajuhtumeid vähendada.

Reinsalu sõnul on kooliõed sageli esimesed, kes märkavad noorte terviseprobleeme. «Tervisekontrollide ja igapäevaste vestluste kaudu saame aidata noori, kellel on juba tekkinud alkoholiga seotud mured,» selgitab kooliõde Külli Reinsalu, kes on terviseteaduse magister ning lisaks läbinud mitmeid koolitusi, sealhulgas TAI kursuse, millest üks osa keskendub alkoholi liigtarvitamisele.

Ta rõhutab, et kooliõed saavad olla suunajad teavitustöös. «Me saame jagada tõenduspõhist ja praktilist teavet, mis aitab noortel mõista, kuidas nende valikud mõjutavad nende tervist ja tulevikku. Samuti saame pakkuda tuge lapsevanematele ja aidata luua paremat koostööd koolide ja perede vahel,» lisab Reinsalu.

Kooliõed kutsuvad üles looma keskkonda, kus alkohol ei ole laste ja noorte elus lubatud ning alkoholipoliitika aitaks luua turvalist ja tervislikku keskkonda.