Riik soovib tõhustada järelevalve keelenõuete täitmise üle

Haridusminister Kristina Kallase sõnul peab olema üheselt selge, et keelenõudeid tuleb täita. Foto: Mihkel Maripuu

Haridus- ja teadusministeerium saatis partneritele arvamuse avaldamiseks keeleseaduse muutmise eelnõu, millega tõhustatakse järelevalvet eesti keele oskuse nõuete täitmise üle, tagatakse eestikeelne asjaajamine avaliku sektori asutustes, suurendatakse sunnirahasid ja muudetakse sama tasemeeksami sooritamine tasuliseks alates kolmandast korrast.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul on oluline anda riigi poolt selge sõnum, et keelenõudeid tuleb täita. «Peame üheskoos tööandjatega olema nõudlikumad, et meil ka tulevikus saaks igas eluvaldkonnas asju ajada eesti keeles,» ütles Kallas ning lisas, et kus mujal kui mitte Eestis peab inimesel võimalus olema saada eestikeelset teenindust – olgu siis tegu poeskäiguga või asjaajamisega ametiasutuses. «Tänapäeva tehnoloogiarohkes maailmas on ka ju väga palju nutikaid võimalusi, mis aitavad eesti keelt õppida ja vajadusel tõlkida,» nentis minister.

Sunnirahad tõusevad

Eelnõuga tõhustatakse sunnimeetmeid ning tõstetakse sunniraha ülemmäära juriidilistele isikutele 9600 euroni ja füüsilistele isikutele 1280 euroni. Suurendatakse ka juriidiliste isikute trahvimäärasid, mida samuti pole viimase kümne aasta jooksul tõstetud. Eestikeelset asjaajamist nõutakse kõigis avalikus sektori teenuseid osutavates asutustes, sealhulgas kohaliku omavalitsuse valitsemisorganites ja avalik-õiguslikes asutustes.

Eesti keele tasemeeksamite tõhusamaks muutmiseks teeb ministeerium ettepaneku kehtestada riigilõiv neile inimestele, kes tulevad sama tasemeeksamit sooritama kolmandat ja enamat korda.

Täpsustatakse isikute ringi, kellele esimese viie aasta jooksul ei kohaldata eesti keele oskuse nõudeid. Seni kasutusel olnud välisspetsialisti ja väliseksperdi mõisted asendatakse tippspetsialistiga ning akadeemiliste töötajate kõrval saavad keeleoskusnõude erandit kohaldada ka välismaalt tähtajaliselt saabuvad võõrkeele ja rahvusvaheliste õppekavade alusel õpetavad õpetajad.

Viipekeel saab seadusesse kindla koha

Eelnõu korrastab viipekeele mõiste asukohta seaduses. Eesti keele, viibeldud eesti keele ja eesti viipekeele kõrvuti mainimine riigikeele defineerimise paragrahvis on tekitanud segadust. Ettepanek on lisada eesti viipekeel kui iseseisev keel teiste keelte määratluse paragrahvi. Lisandub, et riik toetab eesti viipekeele arendamist.

Korrastatakse ka kinodes näidatavate filmide tõlkimist, nii et võõrkeelde dubleeritud filmide näitamine on lubatud vaid lastele.

Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamine, kuhu kaasati keelenõukogu, tööandjad, alaliidud ja teised tööturu osapooled ning erinevad huvigrupid. Arutelude käigus leiti, et kõik teemad ei vaja seadusega reguleerimist, vaid tõhusamaks võivad osutuda hoopis mitteregulatiivsed meetmed. Näiteks ei ole kavas taastada taksojuhtidele teenuskaardi taotlemisel eesti keele oskuse tõendamise nõuet.

Eesti keele oskuse nõue B1 tasemel on taksojuhtidele kogu aeg kehtinud, kuid alates 2016. aastast ei ole teenindajakaardi taotlemisel kohustust seda tõendada. Oluline on suurendada tööandjate nõudlikkust, näiteks BOLT on arendanud oma keeleõppeprogrammi, mille sõiduteenuse jagajad peavad läbima. Woltiga aga on jõutud kokkuleppeni, et platvorm nügib kullereid eesti keelt õppima ja neile ei ole kavas kehtestada keeleoskuse nõuet A1 tasemel.

Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS).