/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2024/03/30/15973756t1h639f.jpg)
Statistikaameti läbiviidud rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu (PIAAC) põhjal asub Eesti riikide arvestuses kuuendal kohal.
Eesti on täiskasvanute oskuste poolest kuuendal kohal
Eesti täiskasvanute funktsionaalse lugemisoskuse keskmine tulemus on 276 punkti, matemaatilise kirjaoskuse keskmine 281 ning adaptiivse probleemilahendusoskuse keskmine 263 punkti.
Kõigi mõõdetud oskuste puhul asume Soome, Jaapani, Rootsi, Norra ja Hollandi järel kuuendal kohal. Parimaid tulemusi saavutavad nooremad vanusegrupid, seejuures on Eesti 25- kuni 34-aastased matemaatilise kirjaoskuse poolest riikide seas teisel kohal.
Väga heade oskustega täiskasvanute osakaal on kümne aastaga kasvanud lugemises seitse protsenti, matemaatikas 10 protsenti ning on suurem kui OECDs keskmiselt.
Madala lugemisoskusega täiskasvanute osakaal on kümne aastaga kasvanud, ent on siiski tunduvalt väiksem kui OECDs keskmiselt.
Täiskasvanute osakaal, kellel on madal tulemus kõigis kolmes mõõdetud oskuses, on Eestis 12 protsenti, OECDs keskmiselt 18 protsenti.
Uuring näitab, et mida kõrgem on haridustase, seda paremad on oskused. Põhiharidusega täiskasvanute keskmine tulemus on 233 punkti, keskharidusega 256 punkti ja kõrgharidusega 293 punkti.
Vanuselised, hariduslikud, piirkondlikud ja sotsiaalmajanduslikud lõhed on Eestis märkimisväärsed ning on viimase kümnendi jooksul suurenenud. Vahe 25- kuni 34-aastaste ja 55- kuni 65-aastaste täiskasvanute lugemisoskuse keskmises on 62 punkti. Matemaatilise kirjaoskuse puhul on vahe 49 punkti ning võrreldes eelmise lainega kasvanud 25 punkti.
Eesti 25- kuni 34-aastased noored täiskasvanud on oma lugemisoskuse poolest osalenud riikide seas Soome ja Jaapani järel kolmandal kohal, matemaatilises kirjaoskuses Soome järel teisel kohal, 55- kuni 65-aastaste lugemis- ja probleemilahendusoskus on aga alla OECD keskmise, matemaatiline kirjaoskus veidi üle keskmise.
Rahvusvahelises võrdluses on Eesti põhiharidusega täiskasvanute oskused Rootsi järel teisel kohal, keskharidusega täiskasvanute oskused 12. kohal, kõrgharitute oskused 8. kohal, samas 25- kuni 44-aastased kõrgharidusega täiskasvanud on Soome ja Jaapani järel kolmandal kohal. Madalaimad on tulemused on Ida-Virumaal ja kõrgeimad Põhja-Eestis. Lisaks on igas piirkonnas vene keeles vastanute keskmised tulemused eesti keeles vastanutest madalamad.
Madalate oskustega täiskasvanud tunnevad end poliitilistest protsessidest võõrandununa ja neil puuduvad oskused, et tulla toime keeruka digitaalse teabega. Paremate oskustega täiskasvanud on oma eluga rahulolevamad, neil on parem tervis ning nad on kodanikuna aktiivsemad.
Veerand Eesti täiskasvanutest tunneb, et nad on ülekvalifitseeritud. 23 protsenti tunnetab osa oskuste puhul puudujääki, sealjuures tuntakse puudust eelkõige IT-oskustest ja võõrkeeleoskustest. 42 protsenti inimestest töötab ametis, mis ei vasta kõrgeima omandatud hariduse valdkonnale.
PIAACi uuringus mõõdetakse 16- kuni 65-aastaste täiskasvanute funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ja adaptiivset probleemilahendusoskust.
Uuringus osalesid 31 OECD riigi ja partnerriigi elanikud. Haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel statistikaameti poolt läbi viidud küsitlusele vastas Eestis 6665 inimest.