/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/04/05/15984361t1h3611.jpg)
Kui Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea Aleksei Jašini (Eesti 200) sõnul näitas Isamaa oma vastuseisuga haridusleppele, et poliitiline mänguilu kaalub üles õpetajate heaolu, siis Isamaa Tallinna piirkonna juht Riina Solman ei jää vastust võlgu ning kinnitab, et Isamaa on hariduseusku, Eesti õpetajate poolt ning ei lase pedagooge petta.
«Sellise lepingu sõlmimine on võimalik siis, kui on riigieelarvesse piisavaid vahendeid planeeritud. Täna neid ei ole. Jah, Tallinna linnas oleme haridusvaldkonna asjad koos koalitsioonipartneritega kenasti ära korraldanud, kuid haridusleppes ette nähtud lubadustele katte leidmise probleemi pole riigi tasandil paraku proovitudki lahendada,» kinnitas Solman.
Tema sõnul ei ole riik astunud sammugi, et anda haridusleppe sisustamiseks kohalikele omavalitsustele raha. Nii võib tühjade sõnade loopimist nimetada ka õpetajate lootuste petmiseks. «Valitsus on viimase aasta jooksul õpetajaid korduvalt stressi viinud. Kõnealune leppe tekst ei täida õpetajate kollektiivse töötüli lõpetamiseks varem antud lubadusi,» rõhutas Solman.
Isamaa peab vajalikuks tagada õpetajate palgatõus, kuhu on arvestatud järelkasvu kindlustamine, mis on tuleviku võtmeküsimus. Ka toetab Isamaa õpetajate karjäärimudelit. «Meie räägime Isamaa vaatest õpetajate palgaküsimuse lahendamisest, aga Eesti 200 soovib palgaküsimust haridusleppest lahti siduda ja 2025. aasta riigieelarves ei ole riigi lubatud palgatõusu ette nähtud! Me saame aru abilinnapea Jašini soovist oma erakonna minister löögi alt välja tuua, mistõttu ta reageerib Tallinna linnavõimu koalitsioonipartnerile valusalt, kuid ei ole põhjust, sest just riigi ülesanne on lubatud kohustused täita!» jätkas Solman.
Tema sõnul on Isamaal haridusala abilinnapea Jašiniga pealinna tasandil hea koostöö, kuid see ei aita lahendada haridusleppega seotud puuduvat finantsküsimust. «Seepärast ongi konkreetne hariduslepe pettus, millega ühinemine oleks paljasõnaline, sest ilma riigipoolse rahalise katte otsimiseta lubaduste täitmiseks mindaks teadlikult uuesti sõna murdma. Mõistame Jašini frustratsiooni, kuid pahameele väljendamise asemel oleks meil tarvis koos survestada Eesti 200 haridusministrit Kristina Kallast,» rääkis Solman, lisades, et Kallas leidis alles hiljuti – ei tea kustkohast – koolidele vaba 10 miljonit eurot, kuid ka need vahendid ei lähe õpetajate järelkasvu probleemi lahendamiseks.
Solmani sõnul on õpetajatele valetamine lubamatu. «Me mäletame, kuidas aasta tagasi õpetajate streigi ajal andis haridusminister lubadusi, mida ta järgmisel hetkel murdis. Õpetajatele lubati 2025. aastal palgakokkulepet, kuid riigieelarves ega valitsuse heakskiidetud eelarvestrateegias ei ole ette nähtud leppe täitmiseks vajalikke rahalisi vahendeid,» märkis Solman, lisades, et Isamaa ootab, et valitsus hakkaks täitma enda varem antud lubadusi ja need lisatakse haridusleppesse, millisel juhul oleks võimalik sellega ka ühineda.
Isamaa, Eesti 200, sotside ja Reformierakonna võimukoalitsioon on Tallinnas 2025. aasta eelarves ette näinud vahendid õpetajate töötasu alammäära tõstmiseks 100 euro võrra ning täiendavate tugispetsialistide palkamiseks. Samuti on linnavõim suurendanud õpetajate palkade diferentseerimisfondi. Järgmise aasta sügisel on esimene kord, kui üheski 1. klassis ei õpi rohkem kui 24 õpilast.