Õpetajad tegid haridusleppe teemal avalduse riigikogule ja valitsusele

Klass. Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane Foto: Arvo Meeks

Pühapäeval pöördus enam kui 560 üldhariduskooli õpetajat riigikogu ja valitsuse poole palvega arvestada oma tegevustes enam 2021. aastal riigikogu kultuurikomisjoni poolt tehtud ettepanekuid valitsusele õpetajate järelkasvu tagamiseks.

«2024. aasta detsembrisse on kavandatud haridusleppe allkirjastamine. Kui kõrvutada riigikogu kultuurikomisjoni 2021. aasta ettepanekuid õpetajaameti väärtustamise ja õpetajate järelkasvu tagamiseks kavandatava haridusleppega, siis on näha väga suuri põhimõttelisi ebakõlasid. Kõige olulisem haridusleppe puudujääk on kokkuleppe puudumine, mis on õpetaja põhitöö, mis kokkuleppeline lisatöö. Samuti puudub ka adekvaatne kokkulepe kontakttundide mahu osas,» tõdesid õpetajad.

«Haridusleppe järgi on klassijuhatajatöö õpetajatöö osa. Õpetajate jaoks on töö klassijuhatajana lisatöö, mille täitmisel kaasnevad konkreetsed ülesanded ning see ei ole kõigi õpetajate töö osaks. Kuigi riigikogu kultuurikomisjon tõi eraldi välja, et klassijuhataja töötasu tuleb oluliselt suurendada, puudub haridusleppes kokkulepe klassijuhatajatöö eest saadava miinimumtasu kohta,» nentisid nad.

Õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaator Madis Somelar märkis, et õpetajad tunnustavad haridus- ja teadusministrit pingutuse eest õpetajaametit väärtustada ning õpetajate järelkasvu tagada.

«Tõdeme, et õpetajate järelkasvu tagamine on erinevate osapoolte ühine pingutus. Sõlmitav hariduslepe on varasemaga võrreldes samm õiges suunas, seda eelkõige karjäärimudeli osas. Muus osas on lepe loosunglik ja sisutühi ega lahenda õpetajate järelkasvu küsimust. Ebaõiglane ja piinlik on olukord, kus ühe enam puutuvad Eesti õpilased koolis kokku inimestega, kel puuduvad õpetajatööks vajalikud teadmised ja oskused. Riigikogu kultuurikomisjon tegi 2020–2021 väga põhjaliku töö probleemi kaardistamisel ning lahenduste pakkumisel. Arukas oleks hakata riigikogu ettepanekuid süsteemselt ellu viima,» ütles Somelar.