Euroopa haridusmonitor tõstab esile Eesti laste keskkonnateadlikkust ja põhioskusi

Õpilased. Foto on illustreeriv Foto: Sander Ilvest

Euroopa Komisjon avaldas neljapäeval, kliimateadlikkuse päeval hariduse ja koolituse valdkonna värske ülevaate ehk haridusmonitori, mille järgi paistavad Euroopa võrdluses Eesti õpilased silma keskkonnateadlikkuse poolest, kuid esile tuuakse ka head põhioskuste omandamist.

Eesti on üks esimesi Euroopa Liidu (EL) riike, kes juba 2002. aastal lisas kestlikkust toetava õppe riiklikku õppekavasse. Eestit tunnustatakse tervikliku lähenemisviisi tõttu – Eesti ei keskendu üksnes oskustele ja teadmistele, vaid ka hoiakutele ja väärtustele, käsitledes keskkonna-, sotsiaal- ja majandusküsimusi.

Eesti õpilased on Euroopas neljandal kohal kestliku arengu alaste teadmiste poolest. Rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu (ICCS) kohaselt oli Eesti punktisumma 522,9 ning EL-i 17 riigi keskmine 506,7. Eesti õpilaste keskkonnateadlikkus on suurenenud, kuid jätkuvalt on keskkonnateadlikumad pigem tüdrukud ja eesti keelt kõnelevad õpilased.

Kestlikkust toetava õppe rakendamist pärsib kvalifitseeritud õpetajate vähesus, eriti loodusteaduste valdkonnas. Enam kui pooled Eesti õpetajad on osalenud vähemalt ühel keskkonnateadlikkuse teemalisel täiendkoolitusel.

Euroopa Komisjoni ülevaates tuuakse esile ka Eesti õpilaste häid põhioskusi, tuginedes PISA tulemustele. Eestis on madala põhioskuste tasemega õpilaste osakaal jätkuvalt üks väiksemaid Euroopas. Eesti on ainus riik, kus EL-i tasandi eesmärk on täidetud kõigis kolmes valdkonnas – vaid 15 protsendil õpilastest on kehvad tulemused matemaatikas, 13,8 protsendil lugemises ja 10,1 protsendil loodusteadustes. Siiski on alasooritajate osakaal Eestis kümne aasta jooksul kasvanud - 4,5 protsendipunkti matemaatikas, 4,7 protsendipunkti lugemises ja 5,1 protsendipunkti loodusteadustes. Samas on kasv olnud väiksem kui ELis keskmine, mis on vastavalt 7,4 protsendipunkti, 8,2 protsendipunkti ja 7,4 protsendipunkti.

Eesti on Euroopa võrdluses jätkuvalt riik, kus sotsiaal-majanduslik lõhe alasoorituses matemaatikas kehvade õpitulemustega õpilaste seas on kõige väiksem - 18,4 protsendipunkti versus 37,2 protsendipunkti ELis. Lõhe on võrreldes 2018. aastaga siiski kasvanud, näiteks on maa- ja linnapiirkondade vaheline erinevus õpilaste tulemustes veidi suurenenud linnapiirkondade kasuks.

Haridusmonitoris tuuakse esile ka Eestis käivitatud suuri haridusreforme, eelkõige õppimiskohustuse ea pikendamist kuni 18-aastaseks saamiseni või kutse- või keskhariduse omandamiseni, ning kutsehariduse reformi, et muuta kutseõpe paindlikumaks ja populaarsemaks. Eestis on püsinud kutsehariduse atraktiivsus viimastel aastatel üsna muutumatuna. 2022. aastal omandas kutseharidust 44,6 protsenti keskharidustaseme õpilastest, samas kui ELis on see näitaja 52,4 protsenti.