/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2024/05/13/16069557t1h6f5a.jpg)
Tartu Ülikooli ja Tervise Arengu Instituudi uuringust selgub, et Eesti noorte hulgas on suurenenud rahustite ja uinutite väärtarvitamine ning ligi pooled noortest, kes on neid ravimeid võtnud arsti korraldusel, on neid ka väärtarvitanud.
Eesti kooliõpilased väärtarvitavad järjest enam rahusteid ja uinuteid
Uuringu esimene autor, Tartu Ülikooli doktorant ja TAI riskikäitumise uuringute osakonna vanemanalüütik Liina Veskimäe sõnas, et rahustite ja uinutite tarvitamine on viimase paarikümne aasta jooksul üle maailma oluliselt suurenenud, sealhulgas ka nende ravimite väärtarvitamine.
«Euroopas oli 2019. aastal suurim rahustite ja uinutite väärtarvitamise levimus 15–16-aastaste kooliõpilaste seas Lätis 21 protsendiga ja Leedus 20 protsendiga. Eestis oli see vastavalt 15 protsenti, kuid Euroopas keskmiselt 6,6 protsenti,» lausus Veskimäe.
Rängad tagajärjed
Ta sõnas, et rahustite ja uinutite väärtarvitamine võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi tervisele, tekitada sõltuvust ja äärmisel juhul lõppeda isegi surmaga. «Seetõttu on oluline välja selgitada nende ravimite väärtarvitamise suundumused, väärtarvitamisega seotud riski- ja kaitsetegurid ning pöörata tähelepanu väärtarvitamise ennetusele.»
Võrreldes 2003. aastaga väärtarvitas 2019. aastal Eestis rahusteid ja uinuteid 2,3 korda rohkem poisse, kokku 11,3 protsenti, ja 1,4 korda rohkem tüdrukuid ehk kokku 17,5 protsenti. Väärtarvitamine suurenes ligi kaks korda arsti korraldusel rahusteid ja uinuteid tarvitanud poiste hulgas 41,4 protsendini, tüdrukutel vastavalt 44,1 protsendini.
Uuringu järgi oli Veskimäe sõnul oluliselt suurem šanss rahusteid ja uinuteid väärtarvitada nendel poistel ja tüdrukutel, kes olid neid ravimeid varem arsti korraldusel tarvitanud. «Suurem risk oli ka neil, kes hindasid ravimite kättesaadavust kergeks ja samuti neil, kelle sõbrad väärtarvitasid rahusteid ja uinuteid. Riski väärtarvitamiseks suurendas ka sigarettide suitsetamine ja väiksem kehaline aktiivsus.»
Uurimistöö tulemuste põhjal on võimalik täpsemalt kindlaks teha rahustite ja uinutite väärtarvitamise riskirühma kuuluvad noored. «Samuti annavad töö tulemused sisendi sihipäraste ennetus- ja sekkumisstrateegiate kujundamiseks tervisepoliitikutele, meditsiinitöötajatele, õpetajatele, lapsevanematele ja teistele huvirühmadele, kes puutuvad oma töös kokku noortega. Kõnealune analüüs tehti 2003.–2019. aasta andmete põhjal. Sel aastal koguti andmeid uuesti ning sealt on võimalik näha, kuidas on olukord muutunud,» lausus Veskimäe.
Uurimistöö põhines «Euroopa kooliõpilaste alkoholi ja narkootikumide tarvitamise küsitlusuuringu» Eesti andmetel. Uuringus osales 11 328 õpilast, kellest 48,6 protsenti olid poisid. Täpsemalt uuriti, kuidas on muutunud 15–16-aastaste koolinoorte rahustite ja uinutite väärtarvitamine Eestis 2003.–2019. aastal ning mis on väärtarvitamise riskiteguriteks. Ravimite väärtarvitamine tähendab ilma arsti korralduseta ravimi tarvitamist, samuti sagedamini, pikemalt ja suuremate annustena kui retseptis määratud, või mõnel muul eesmärgil tarvitamist, näiteks joobe tekitamiseks. Antud töös uuriti rahustite ja uinutite väärtarvitamist kui ravimite tarvitamist ilma arsti korralduseta.