/nginx/o/2024/08/26/16314803t1h4922.jpg)
Eesti rakenduskõrgkoolid saatsid haridus- ja teadusministeeriumile oma seisukohad seoses eraraha kaasamisega kõrghariduse rahastamisse, rõhutades, et tasulist kõrgharidust tuleks võimaldada, kuid mitte hariduse kättesaadavuse ja vajamineva tööjõu arvelt.
«Tasuline kõrgharidus ei tohi pärssida majanduse ja ühiskonna toimimist ehk nendel erialadel, mille järele ühiskonnal on vajadus ja kus on suur tööjõupuudus, peab tagama piisaval hulgal tasuta õppekohti. Ka laiemalt tuleks kõrghariduse rahastusmudel viia vastavusse tööjõuturu vajaduste ning tööjõuprognoosidega,» rääkis Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits.
Rakenduskõrgkoolide rektorite hinnangul peab uus rahastusmudel lähtuma ühiskondlikust kasust ning toetama noorte vastutustundlike valikuid. Samuti tuleks tasuta kõrghariduse pakkumine viia vastavusse tööturu nõudluse ja pikaajaliste tööjõuprognoosidega.
«Pakkusime välja dünaamilise rahastusmudeli, mille puhul riiklik koolitustellimus keskenduks tuleviku tööjõule, samal ajal kui nendes valdkondades, kus tööturu nõudlus puudub või on kahanemas, oleks kõrghariduses suurem omaosalus või täielikult tasuline õpe. Nii panustaks riik rahaliselt rohkem nendesse erialadesse, millel on hiljem suurem rakendus ja kasu riigile. Samal ajal tekiks ka rohkem võimalusi tasu eest õppimiseks,» selgitas Ülle Ernits.
Rakenduskõrgkoolid eelistaksid seejuures riikliku koolitustellimuse põhist mudelit, mille loomisse oleks kaasatud ka tööandjad. Selle tulemusena telliks ja finantseeriks riik õppekohad, kus üliõpilane tasu maksma ei pea. Rektorite hinnangul võiks 70-80 protsenti kõrgkooli tegevustoetusest olla tellimuspõhine ja täiendav 20-30 protsenti jääks kõrgkoolide suunata, et koolid oleksid paindlikud tööturu ja valdkondade muutustele, mida prognoosid ette ei näe.
«Antud mudeli puhul oleks nii ühiskondlik kui iga õppuri isiklik huvi paremini tasakaalus. Kindlasti tuleb seejuures üle vaadata õppelaenude- ja toetuste süsteem, et kõrgharidus oleks kättesaadav ka vähekindlustatud sihtrühmadele. Praegune õppelaenude süsteem ei taga piisavat toimetulekut, et üliõpilane võiks täiskoormusega õpingutele pühenduda,» lisas Ülle Ernits.
Eesti rakenduskõrgkoolid soovitavad keskenduda tasuta kõrghariduse pakkumisel ennekõike neile üliõpilastele, kes omandavad esimest kõrgharidust. Alates magistriõppest võiks tasu küsimine sõltumata õppekava pikkust lubatud olla ning laiendada tuleks ka tööandjate võimalusi õppe toetamiseks. Lisaks peavad rakenduskõrgkoolid oluliseks välisüliõpilaste arvu suurendamist. Seejuures võiks 80 protsenti võõrkeelsetest õppekavadest olla välistudengitele tasulised ning 20 protsenti ulatuseks tasuks pakkuda stipendiume.
Rektorid rõhutasid, et rakenduskõrgkoolide rahastamisel tuleb arvestada vähemalt nelja erimudeliga, nendeks on haridus- ja teadusministeeriumi haldusala rakenduskõrgkoolid, siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi haldusala rakenduskõrgkoolid ning erarakenduskõrgkoolid. Samuti ei toeta rakenduskõrgkoolid ühetaolise administreerimistasu kehtestamist kõikidele õppekavadele.
/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)