Eesti õpetajad hakkavad tehisaru alast koolitust saama

Arvutid, pilt on illustratiivne. Foto: Mihkel Maripuu

Kui uuringute kohaselt kasutab praegu koolitööde tarbeks juba pea pool noortest tehisaru, siis nüüd on riiklikult asutud jõulisemalt tegelema ka õpetajate koolitamisega - õpetajate koolitamise eesmärk pole õpilaste vahele võtmine, vaid õpetaja töö lihtsustamine.

Haridus ja teadusministeerium (HTM) lõi selle aasta alguses tehisintellekti töörühma, mille põhiülesandeks on tuvastada praegu eksisteerivad tehisintellekti mõjud haridusele ning võimaluse korral tehisaruga seonduvalt kiiresti hariduse vallas midagi ära teha. Töörühma ministeeriumi poolne liige Sten Kapten nentis, et seni on minister kõik töörühma antud soovitused heaks kiitnud. Soovituste hulka kuulub näiteks õpetajate ja ametnike tehisaru teemaline koolitamine.

Koostöö ülikoolidega

«Haridus- ja noorteamet (harno) on õpetajate koolitamisega juba eelmise aasta lõpul algust teinud ja meie nägemus on see, et sellega tuleb jätkata. Koolituste juures loodame abi saada edaspidi ka ülikoolidelt. Väiksemat sorti väljakutse on ka kindlasti see, et tehnoloogia kiire areng toob endaga kaasa vajaduse materjale järjepidevalt uuendada,» ütles Sten Kapten.

Ta selgitas, et praegu arutatakse koostöövõimalusi haridustehnoloogidega ehk inimestega, kes tutvustaks õpetajatele, millised arengud on tehisaru vallas toimunud ja kuidas õpetajad neid klassis rakendada saaksid. Kapten nentis, et ligi pooltes koolides pole haridustehnolooge ning oluline on mõelda, et kuidas need koolid ei jääks AI-õppe rongilt maha.

«Õpetajate jaoks saab olema fundamentaalne, et nad saaksid aru, milleks tehisaru võimeline on ning kuidas seda oma töös kasutada. Selle tehnoloogia olulisus ei saa piirduma vaid sellega, et see muudab mõnda tööülesannet siin-seal kergemaks. On väga suur tõenäosus, et tegu saab olema inimajaloo ühe kõige suuremat mõju omava tehnoloogiaga, mis saab muutma ühiskonda,» ütles Kapten.

AI kätkeb ka ohte

Ta lisas, et tehisaru kasutamine hõlmab endas ka võimalikke ohte. Ta näitlikustas, et tehisaru toimib suurandmete peal, milles peegelduvad tihtipeale ka kultuurilised ja ajaloolised tõekspidamised, mis tänapäeval ei ole enam aktuaalsed. Samas on Kapteni sõnul tehisaru treenimisel mindud erapooletuse säilimise sooviga ka kohati äärmustesse. Kui näiteks küsida Teise maailmasõjaaegse saksa sõduri pilti, siis võib tehisaru kuvada saksa mundrisse asiaadi või aafriklase.

Ekspert nentis, et lisaks võivad ohtu tekitada ka tasuta tekstirobotitesse sisestatud andmed või tundlik informatsioon. Näiteks kui õpetaja paneb tekstirobotisse mõne õpilase tundliku info, siis ei ole välistatud, et seda infot talletatakse, analüüsitakse, kasutatakse tekstiroboti treenimisel või jagatakse teiste osapooltega andmete sisestajale teadmata.

«Õpetajad on erineva vastuvõtlikkusega – mõni kuulis tehisarust juba viis aastat tagasi ja proovis midagi katsetada – mõni on ehk selline, kes loodab, et tegu on mööduva nähtusega ja ta ei pea sellega kaasa minema,» nentis ta.

AI kasutamine on õpetaja otsus

Kapten märkis, et kuna õpetajatel on suur autonoomsus, siis saavad pedagoogid ise otsustada, kas soovivad tehisaru enda tunni raames kasutada või mitte. Ekspert nentis, et koolijuht peaks samuti õpetajaid tehisaru kasutama innustama, sest tundub, et tulevikus peavad pea kõik oma töö käigus tehisaru kasutama ning jaanalinnu kombel pea mulla alla pistmine tähendaks õpilastele karuteene tegemist.

Ta lisas, et õpetajad ei tohiks kindlasti tehisaru kasutamist tuvastavate programmide abil õpilaste töid kontrollida, sest need annavad valepositiivseid vastuseid ning rikuvad õpetaja ja õpilase vahelisi suhteid. Kapteni sõnul peaksid õpetajad vältima olukordi, kus õpilased olulise kaaluga töid tehisaru abil ära teha saaksid. «Oluline arutelu õpetaja ja õpilaste vahel tehisaru asjakohase kasutamise osas. Tehisaru kasutamine on justkui maha kirjutamine, mis on pea olematu haridusliku väärtusega.»

«Päeva lõpuks ei peaks olema tehisaru õpetaja vaenlane, vaid toetav tehnoloogia, mille abil enda tööd lihtsamaks ja õpilaste elu põnevamaks teha. Üldlevinud lootus on, et lähitulevikus võtab tehisaru õpetajatelt mõningaid aeganõudvaid ja üksluiseid ülesandeid enda kanda. Kindlasti muutub seeläbi ka õpetaja amet atraktiivsemaks,» märkis Kapten.

Samsungi koolinoorte programmi Solve For Tomorrow raames 9.-12. klassi noorte seas toimunud ja uuringufirma Norstati läbiviidud uuringust selgus, et suur enamus noori ei usu, et AI klassiõpetaja rolli asendada võiks.

«Täna näeme, et juba 39 protsenti noori kasutab tehisaru koolitööde tegemisel. Ainult 12 protsenti uuringus osalenutest vastas, et nende hinnangul võib tehisaru peagi õpetajat asendada. Küll aga uskus ligi kolmandik uuringus osalenutest, et õpetaja roll hakkab aja jooksul AI mõjul vähenema,» ütles Solve For Tomorrow programmi juht Egle Tamelyte.

Samsungi korraldatud ideekonkurssi Solve For Tomorrow programmi eesmärk on suunata õpilasi AI-d kasutama selliselt, et nad ei laseks kodutööd tehisintellektil enda eest ära teha, vaid et nad ise samuti õpiksid.