/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2015/01/03/3653191t1h8732.jpg)
- Peale vahetundi on osadel lastel raske lõpetada, panna telefon kõrvale ja rahuneda.
- Mõni õpilane on vahel frustreerunud, kui peab telefoni juhtkonna juurde hoiule tooma.
- Haridusasutused saavad kohustuse nutiseadmete kasutus reguleerida.
Võitlus nutivabama elu eest käib kõikjal, kuid vahetundides võib see ulatuda totaalkeelust täieliku vabaduseni, näitab ülevaade nutiseadmete kasutamise reeglitest Tallinna koolides.
Sihtgrupp ise ehk põhikooliõpilased ei vaevu mobiilitelefoni tähtsust pikalt seletama – see on enesestmõistetav. 11-aastane laps oskas välja tuua ka elulise vajaduse: «Kui ma pean koolis vahepeal veresuhkrut mõõtma ja insuliini süstima, siis ma kirjutan empsile. Varem helistasin, aga kardan, et telefon võetakse ära.»
Ka e-kooli kasutamine ja klassitšätt, rääkimata telefonist tunniplaani vaatamisest, pole enam digihüpe, vaid argipäev. «Tunniplaan vahetub kogu aeg, seda tahaks telefonist vaadata. Praegu peame minema teise korpusesse tagasi või salaja telefoni kasutama,» viitas sama laps koolimaja eri osades kehtivatele erinevatele reeglitele.
Tallinna kesklinna koolis õppiv kuuenda klassi tüdruk rääkis, et talle ei meeldi telefonikasutuse piiramine, seda nii infovahetuse pärast kui ka soovist sotsiaalmeediat sirvida või mõni kiire mäng teha. Tema koolis võtavad õpetajad pärast teist vahelejäämist telefoni hoiule ja kätte saab selle koos lapsevanemaga. «Me oleme osavad telefoni peitjad. Ja järjest osavamaks muutume.»
Telefonide ärakorjamise teema on jõudnud ka õiguskantsler Ülle Madise lauale. Tema hinnangul ei saa kool kohustada õpilast telefoni loovutama, kuid sisekorra eeskirjad saavad nõuda selle hoidmist kotis. Kui õpilane on rikkunud telefoni kasutamise korda, näiteks pole korduvale nõudmisele vaatamata telefoni laualt ära pannud, võib õpetaja telefoni ka hoiule võtta.
/nginx/o/2024/11/01/16459817t1h1412.jpg)
Reeglid koolides erinevad
Tundide ajaks hoiukappide ja -karpide süsteemi kasutavad mitmed pealinna koolid, näiteks Emili kool, Tallinna juudi põhikool ja Lasnamäe põhikool. Reeglid on siiski igas koolis natuke erinevad.
Ülemistel asuva Emili kooli noorem aste peab telefone hoidma kotis, vanemad lapsed lukustatavates karpides. Pika õuevahetunni ajaks saavad vanemad lapsed koolijuhi Raina Vilkesi kinnitusel telefoni siiski kaasa võtta.
Lasnamäe põhikool vahetundideks piiranguid seadnud pole, küll peavad telefonid tunni ajal hoiukarbis puhkama. Kooli direktori Milena Pogodajeva sõnul ei ole probleeme esimese kooliastme laste, küll aga vanemate klassidega. «Pärast vahetundi on osal neist raske panna telefon kõrvale ja rahuneda. Selliste õpilaste arv on pidevalt suurenenud.»
Tallinna juudi koolis kehtivad põhjalikud sanktsioonid juba viimased kolm aastat. «Kui laps ei pannud telefoni kasti ja üritab seda tunnis kasutada, siis õpetaja võtab selle ära ja vahetunni ajal viib direktori juurde, kust selle saab kätte ainult koos vanemaga,» rääkis kooli direktor Elina Beilinson.
Tallinna Avatud Koolis on sellest õppeaastast uus kokkulepete süsteem, mille järgi võivad 7.–9. klassi õpilased pikal vahetunnil oma nutiseadmeis koduseid ülesandeid lahendada, kuid peavad selle juhtkonna kabinetis registreerima ja lubatäheks rohelise kaardi võtma. Korduval eksimisel reeglite vastu viiakse telefon õpetajate tuppa hoiule ja kätte saab selle koos lapsevanemaga või lapsevanema kirjaliku loaga.
«Mõni õpilane on vahel muidugi ka frustreeritud, kui peab telefoni hoiule tooma, kuid selleks on telefoni hoiule võtval täiskasvanul ülesanne olukord läbi arutada, vajadusel lohutada ning edaspidiseks kokkulepped teha,» rääkis kooli direktor Sandra Järv. Esimene kuu on kinnitanud, et piirang toetab laste keskendumist ning suurendab omavahelist vahetut suhtlust. «Lisaks vähendab see ka küberkiusamise ohtu,» märkis Järv.
Probleemi teaduspõhine lahendus
Läinud kolmapäeval teatas Tallinn, et alustab teaduspõhist nutiseadmete kasutamise vähendamist koolides. Koostöös Tallinna Ülikooli teadlastega hakatakse uurima nutiseadmete probleemi ja selle tõrjumist pealinna koolides.
On natuke üllatav, et pidulik pressiüritus sellest koostööst teada andmiseks korraldati Tallinna Südalinna koolis, kus direktor Veiko Rohunurme sõnul on mobiili kasutamine sisuliselt keelatud.
«Päeva peale tuleb mõnelt ikkagi telefon hoiule võtta, selle saab õpilane tundide lõppedes tagasi. Plaan on kontrolli tõhustada, et lapsed suhtleksid omavahel ja käiks kohustuslikes õuevahetundides liikumas ning värsket õhku hingamas,» selgitas direktor.
/nginx/o/2024/10/29/16451541t1hc4f3.jpg)
Paljudes koolides kasutatakse nutiseadmeid tunnis õppetööks. Gustav Adolfi gümnaasiumi direktori Henrik Salumi sõnul õpetatakse selle käigus ka nende mõistlikku kasutamist. «Kuid vahetundides soodustame sõpradega silmast silma suhtlemist, mängimist ja liikumist,» ütles Salum.
Ka Mahtra põhikooli direktori Edgar Roditšenko sõnul püüeldakse elektrooniliste seadmete teadliku ja targa kasutamise poole. «Lähtume ajuteadusest, et mida noorem õppija, seda selgemad piirid ekraanidele. Kui me näeme õpilast vahetunnis ekraani taha naelutatuna, siis suuname ta lugema õpikeskusesse, sõpradega suhtlema, lauamänge mängima, lihtsalt molutama või õuevahetundi liikuma,» ütles Roditšenko.
/nginx/o/2024/10/29/16451461t1h8f5e.jpg)
Üleriigilisi reegleid ei tule
Kuna mingid reeglid kehtivad enamikus koolides, siis üleriigilisi piiranguid toetavad vähesed. Siiski leidis Lasnamäe põhikooli direktor Pogodajeva sarnaselt ekspertide ja lapsevanemate üleskutsega, et oleks hea, kui nutitelefonide kohta koolis tuleks riigi poolt mingi määrus või seadus.
Haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg rõhutas ühe puuga löömise tarbetust, sest Eesti koolid on äärmiselt erinevad: on nii lasteaed-algkoole kui ka gümnaasiumi küljes olevaid põhikoole.
«Nutiseadmed on tulnud, et jääda meie elu osaks, ning nende kasutamise keelamine mingis päevalõigus nihutab selle kasutuse teise ajahetke,» leidis Rakaselg. Tema arvates on vaja nutikamaid lahendusi kui lausaline keelamine.
Haridus- ja teadusministeeriumi ning sotsiaalministeeriumi plaani järgi piisab, kui koolid saavad kohustuse nutiseadmete kasutust ise reguleerida. Reeglite kehtestamiseks antakse abiks ekspertide soovitused, millises vanuses ja millises mahus on tegemist ebatervisliku ja millal mõistliku kasutamisega.
Soome kavatseb piirata mobiiltelefonide kasutamist koolides
Soome meedia teatel plaanib valitsus muuta põhiharidusseadust, et õpilastel oleks võimalik kasutada nutitelefoni ainult siis, kui seda lubab õpetaja või kooli juhtkond. Telefoni tohiks kasutada, kui selle abil on vaja omandada õppematerjale. Erand hakkab kehtima ka tervisega seotud küsimuste puhul.
Uus eelnõu lubaks õpilase mobiiltelefoni ära võtta, kui selle kasutamine häirib klassis toimuvat. Seadusemuudatus peaks jõustuma järgmise aasta augustis, enne uue õppeaasta algust.
Nutiseadmetega tuleb õppida koos elama, mitte nendega võidelda
/nginx/o/2024/11/01/16459759t1hc26f.jpg)
Mait Tafenau, «Digitunni» saatejuht
Kui piirangute nõudmist nägin, siis esimene küsimus oli: mis probleemi tegelikult lahendatakse ja kas see on ikka üldse lahendatav?
Olen nõus, et lapsed on liiga palju telefonides. Keelamise asemel võiks koolis pigem õpetada, kuidas seadmega midagi tarka teha ja kaasata rohkem õpitegevusse. Leida viise, kuidas seade oleks abiline, mitte lihtsalt TikToki-masin. Kolm tundi videoid vaadates kulub kiiresti, aga võibolla piisab veerand tunnist.
Kui vaadata veel seadme positiivset poolt, siis kunagi ei tea, millal on midagi olulist lapsele edastada, või oletame vastupidi – keset tundi juhtub midagi õpetajaga ja telefoniga on sul võimalik vähemalt kiirabi kutsuda.
Kas hakkame karistama lapsi millegi eest, mis on tänaseks justkui ühiskonna normaalsus? Et võrdsustame telefoniga vahele jäämise samasuguse tegevusega nagu veipimine või alkoholi tarbimine?
Seda džinni pudelisse tagasi enam ei pane, sellega tuleb õppida elama. Kasvõi selgitada ja õpetada, kuidas ise oma ajakasutust telefonis jälgida, ja pigem juhtida noorte teadlikkust nutitelefoni mõjust nende vaimsele tervisele ning aidata neil mõista, et ka AJU peab puhkama. On tähtis, et inimene ISE saaks teha targad otsused.
Aju tahab vahetunnis puhata
/nginx/o/2024/03/11/15940190t1h4dec.jpg)
Kätlin Konstabel, psühholoog ja koolitaja
Kui mõelda lastele sobiva nutiseadmekasutuse peale koolis, siis keskne on küsimus, kas see toetab õppimist ja sellega seotud kognitiivseid protsesse või mitte. Nii ühe päeva jooksul kui pikas perspektiivis.
Õppimine, s.o uue info meeldejätmine ja meenutamine, seostamine juba olemasolevate teadmistega, nuputamist eeldavate probleemide lahendamine – see kõik on ajule paras pingutus ja peabki olema. Vahetund peaks aga olema aeg, kus aju saab puhata, st teha midagi täiesti teistsugust. Kui olla vahetunnis sotsiaalmeedias, mis on vägagi teadlikult disainitud nii, et meie ajule pidevalt uudset infot ette visata, siis aju ei puhka. Vastupidi, kuna infovoog on kiire ja sageli ka emotsioonidega laetud, siis jõuab tundi kiirete uudse info ampsudega küllastatud ja ülekoormatud aju. Ka liiga ärev aju ei ole hea õppija, olgu siis põhjuseks peremured, sotsiaalmeedias toimuv või tunne, et pidevalt peab nutiseadme abil end kõigega kursis hoidma.
Nutiseadmete mõju õppetööle on aga ka kaudsem. Õpetaja võimetel on piirid, eriti kui ta peab tunni ajal palju auru kulutama sellele, et hallata lapsi, kes salapäraselt sageli ja koos kempsu soovivad või kes on nutiseadme endale sülle paigutanud ning kelle elevil nägu reedab, et ta käed süles mitte õppeainega ei tegele.
Kui suurel osal lastest on näiteks vahetunnis nutiseadme kasutamise tõttu uue aine omandamine aeglasem, peab õpetaja rohkem seletama ja tempo läheb alla. Ja kui lapsed ja vanemad kurdavad, et laps on koolipäeva lõpus või suure koduste ülesannete hulga tõttu kogu aeg väsinud, siis võib küsida sedagi, ega seal taga ole juhtumisi tõsiasi, et aju on olulisel määral ülekoormatud ka nutiseadmekasutuse tõttu.