TLÜ süsiniku jalajäljest tuleb suur osa hoonete tegevuskulude heitest

Tallinna Ülikooli Astra hoone Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Tallinna Ülikooli (TLÜ) süsiniku jalajäljest tuleb suur osa hoonete tegevuskulude heitest, samas on näitajad viimasel kahel aastal stabiilsed püsinud ja elektri- ning soojusenergia tarbimine isegi vähenenud.

TLÜ liitus Euroopa Pealinnade Ülikoolide Assotsiatsiooni algatusega Roheline Akadeemiline Jalajälg, millega ülikool võttis endale eesmärgiks muuta jätkusuutliku arengu põhimõtted igapäevaelu osaks. Jätkusuutliku ülikooli tegevustesse kuulub muuhulgas organisatsiooni süsinikujalajälje regulaarne jälgimine ning selle arvestamine igapäevategevuses töötaja, üliõpilase või külalise poolt.

Esimeseks ehk baasaastaks valis Tallinna Ülikool pandeemia järgse 2022. aasta ja paralleelselt tehti kohe ka 2023. aasta analüüs. Jalajälje mõõtmiseks kasutas ülikool TalTechi poolt väljatöötatud hübriidmetoodikat, mis on sarnane kliimaministeeriumi organisatsioonide kasvuhoonegaaside jalajälje (KHG) arvutamise mudelile ja sobib hästi just kõrgkoolidele, sest andmebaas on üsna sarnane.

Analüüs näitas, et Tallinna Ülikooli KHG jalajälg on kahel vaatlusaastal olnud stabiilne – 2022. aastal 6447 tCO2 ekv ja 2023. aastal 6443 tCO2 ekv.

Tallinna Ülikooli arendusprorektor Katrin Saks ütles, et arvestades ülikooli suurust, näiteks üliõpilaste ja töötajate arvu, pole Tallinna Ülikooli tulemus sugugi halb. «Eriti teeb rõõmu fakt, et elektri- ja soojusenergia tarbimine, mis annab veidi üle poole heitmetest, on aastaga vähenenud. Kinnistute ja hoonete tegevuskulude heited moodustasid 2023. aastal 87 protsenti 2022. aasta kogusest. Samas tõusis aastaga ostetud toodete ja teenuste osakaal 39 protsendilt 46-le, mis on loogiline arvestades pandeemiajärgset liikumisaktiivsust ning paranenud investeerimisvõimalusi,» täpsustas Saks.

Ta lisas, et energia tarbimisest tulnud heite vähenemine ei tulnud iseenesest. «Siin panustas ikka kogu ülikoolipere ehk oleme viimastel aastatel ellu viinud jätkusuutlikkuse põhimõtetest lähtuvat kinnisvaraprogrammi, mis sisaldab endas nii ruumide tõhusamat kasutust, väiksemat energiatarbimist, nüüd juba ka paremat ruumikliimat ja selleks tehtud nutikaid investeeringuid, mida on haridus- ja teadusministeerimi poolt toetatud. Lähtume mõtteviisist, et targa eluviisi eestvedaja saab olla ainult see, kes ka ise targalt käitub,» ütles ülikooli arendusprorektor Katrin Saks.

Tallinna Ülikool jätkab nutikate lahenduste arendamist, näiteks juba järgmises raportis kajastuma ka ülikooli enda päikesepargi toodang.

Metoodika selgitamist, andmete kogumist ja interpreteerimist toetasid TalTechi teadlased professor Kimmo Sakari Lylykangas ja Peter Robert Walke. Raporti Koostasid Tallinna Ülikooli analüütik Hedi Harzia ja jätkusuutliku hariduse külalisteadur ja interdistsiplinaarse keskkonna-alase klastri KEKO koostööjuht Katrin Männik.