Peaasi: Me peame rääkima õpetajate vaimsest tervisest ja enesehoiust

Õpikud ja töövihikud. Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Viimastel aastatel on olnud palju kuulda õpetajate suurest töökoormusest, kurnatusest ja pingetest, mida võib muu hulgas põhjustada eestikeelsele õppele üleminek, aga ka tänapäevase ühiskonna suurenenud ootused õpetajatele.

Peaasi haridusvaldkonna juhi Marit Kannelmäe-Geertsi sõnul on väsimus ja läbipõlemine erinevad asjad ning viimast õpetajate seas vähe uuritud. «Pidev ajapuudus ja sage emotsionaalne koormus, mis tuleneb tihedast suhtlusest õpilaste, vanemate ja kolleegidega – kõik see mõjutab neid. Sageli ei ole õpetajatel ka piisavalt aega ja ressursse või oskust ja julgust, et oma vaimse tervise eest hoolt kanda, mis võib viia läbipõlemiseni,» selgitas Kannelmäe-Geerts.

Lisaks suurele töökoormusele on Kannelmäe-Geertsi sõnul õpetajatel kõrge vastutusega töö ning nendele seatud ootused sageli ebarealistlikud. «Läbipõlemine on kahtlemata üks paljudest põhjustest, miks me peame vaimsest tervisest ja enesehoiust rääkima, sest väga oluline on mõista, millal on tegemist igapäevaelu stressi ning millal tõelise läbipõlemisega,» nentis ta.

Veelgi olulisemana rõhutab Kannelmäe-Geerts oskuseid, mis aitavad igapäevase pingega toime tulla. «Hiljuti ilmunud uuring kinnitab, et sotsiaal-emotsionaalse pädevuse kasvatamisele suunatud oskuste õpe toetab õpetajate toimetulekut stressiga ja kasvatab nende heaolutunnet tööl. See kandub omakorda meie õpilastele, mis ongi ju kaugem eesmärk – õnnelikud ja rahulolevad õpetajad ja õpilased.»

Seda, et läbipõlemise vältimiseks on olulised psühholoogilised enesehoiu oskused, leiab ka Verge Eesti juht ja kliiniline psühholoog Airiin Demir. Enesehoius näeb ta kahte peamist suunda.

«Head on sellised pikaaegsemad strateegiad nagu piisava une ja liikumise tagamine, positiivsete kogemuste kogumine ja iseendale aja võtmine,» rääkis ta. Teised on lühiajalisemad: «Kui inimest valdab pinge või halb tunne, vajab ta oskuseid sellega toime tulemiseks, näiteks oskust ängistavat tunnet muuta või pinget taluda.»

Muuda kehapoosi ja toeta seda abistava mõttega

Ta toob näite hiljuti koos helilooja Triin Normaniga välja töötatud õpetajatele suunatud kontsert-õpitoast, kus kõlavad nii Demiri kui Normani autorilaulud, mille vahele õpetab psühholoog just siin ja praegu kasutatavaid pingetalumise ja tunnete reguleerimise oskuseid. «Kui tunne teeb kasu asemel kahju, suuna seda kehapoosi muutes ja toeta seda abistava mõttega,» õpetas ta.

Esimene ja kõige raskem samm Demiri sõnul ongi rasket tunnet märgata ja panna tähele, millega on tegu. «Tundeid saab muuta ainult siis, kui panna neid tähele. Igal tundel on oma kehaline väljendus. Näiteks kui oleme vihased, siis keha on pinges. Enamasti me seisame, liigume inimese poole, kulmud kortsus. Meil on tung inimest rünnata,» kirjeldas Demir.

Tunde muutmiseks kasutatakse vastupidise käitumise tehnikat, mis tähendab, et keha positsioon muudetakse oma hetke tundele vastupidiseks. Kuna keha on üks tervik, muutub kehapositsiooni ja näoilmet muutes ka inimese emotsioon.

«Lisaks kehapositsiooni muutmisele tasub mõttes oma tunnet toetada seda suunava abistava mõttega,» soovitas ta. Näiteks võib inimene endale öelda: «Ma võin olla ärev ja tulla sellest hoolimata raskustega toime», «Ta ei tee seda selleks, et mind närvi ajada» või «Ma ei saa muuta teiste käitumist, aga ma saan muuta seda, kuidas ma sellele reageerin».

Kannelmäe-Geertsi lisas, et nii nagu on oluline märgata oma tundeid, on oluline märgata ka esimesi märke vaimse kurnatuseni jõudmisest. Selleks on tema sõnul hea läbida kollektiivina Peaasi.ee vaimse tervise esmaabi, mis on tasuta kättesaadav ka lapsevanematele.

«Lapsevanemate teadlikkus ja hoiakud on kindlasti üks neid aspekte, mis õpetajate vaimset tervist mõjutab ja nende enesehoidu toetab,» rääkis ta ja rõhutas, et oma vaimse tervise eest peaksid hoolt kandma kõik, olenemata tegevusvaldkonnast.

Peamised läbipõlemise märgid

Emotsionaalne kurnatus! Pidev väsimus, stress ja negatiivsed emotsioonid. Õpetaja võib tunda end emotsionaalselt tühjana.

Tõhususe langus ja madal saavutuse tunne! Õpetaja võib tunda, et ta ei saa hakkama või ei ole õpetajana hea, tema töö ei ole väärtustatud ega anna tulemusi, isegi kui ta teeb suuri pingutusi.

Küünilisus ja distantseerumine! Õpetaja muutub küüniliseks, on emotsionaalselt kurnatud ja vaatab probleeme õpilastest lastevanemateni distantsilt, kuna ei suuda nendega tegeleda.

Allikad: Peaasi