Ringmajandajad: tehnika ja inseneeria sektor vajab rohkem kutseharidust

Margit Rüütelmann, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht rõhutab, et ringmajanduse ettevõtted vajavad tehnika ja inseneeria valdkonna spetsialiste. Foto: Madis Veltman

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit (ERMEL) peab õigeks haridus- ja teadusministeeriumi mõtet muuta täiskasvanute kutseõpingud osaliselt tasuliseks ning keskenduda riigieelarvelistest vahenditest nende erialade õpetamisele, mille puhul on võimalik prognoosida reaalset tööjõuvajadust.

«Ringmajanduse ettevõtted vajavad tehnika ja inseneeria valdkonna spetsialiste,» lausus ERMEL-i tegevjuht Margit Rüütelmann. «Haridusminister Kristina Kallas soovitab kutseharidust rohkem suunata, mis on eesmärgipärane lähenemine näiteks kasvõi planeeritava jäätmereformi seisukohast, kus määravaks ei saa mitte kogumiskonteinerite paljusus, vaid kodumaiste käitlusvõimaluste ja rohkemate tehnikavaldkonna spetsialistide olemasolu,» rääkis Rüütelmann.

Tema sõnul on tehnika ja inseneeria valdkonnas suur tööjõupuudus, seega on soovitatav riigil suunata just sinna rohkem kutseharidust. «Oleks igati mõistlik, kui riik hakkaks tasapisi vähendama tasuta õppekohti erialadel, kus lõpetajaid on liiga palju ning suurendama seal, kus lõpetajaid on puudu.»

«Kutseõppehariduse eesmärk on pakkuda inimestele võimalust uute oskuste omandamiseks, et teha senist tööd paremini või omandada töö saamiseks uus elukutse,» ütles ERMEL-i tegevjuh. «Riik võib turutingimustel koolitada inimesi, kes soovivad õppida enesetäienduseks, mis harib ühiskonda ja aitab inimestel veeta sisukamalt vaba aega või tegeleda professionaalselt oma hobidega. See kõik on väga oluline, kuid seda tegevust ei peaks kinni maksma maksumaksja.»

«Ettevõtetelt ootavad omanikud efektiivsemat tegutsemist igapäevaselt, maksumaksja eeldab maksuraha sihipärast kasutamist,» märkis Rüütelmann. «Tasuta kutseõppe eesmärk on ühiskondlik kasu, mitte personaalne kasu, mis võib olla ka ühiskondlik, kuid on seda pigem kaudselt. Samas on meil suur hulk erialasid, kus inimeste puudus on suur ning just sellele peabki riiklik tellimus keskenduma.»

«Regiooniti võivad ees ootavad muudatused olla väljakutsete rohked, kuid muutustega tuleb üldise kasu huvides kohaneda nii kutseõppeasutustel kui kutseõppijail, täpselt nii nagu ettevõtlussektor seda igapäevaselt teeb,» selgitas ERMEL-i tegevjuht. «Kutseõppeasutuste puhul võib see tähendada ka dubleerivate õppekohtade koondamist ühte kutseharidusasutusse,» lisas ta.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu eesmärk on olla ringmajanduse mudeli järgi tegutsevate ettevõtete katus- ja esindusorganisatsioon, mis on jätkusuutliku ringmajanduse eestvedaja, eestkõneleja ja visionäär.