Üle 300 haridusspetsi koguneb Tallinnasse õpetajaõppe hariduskonverentsile

Sajad haridustöötajad kogunevad arutama õpetaja võimaluste üle. Foto: Tartu Ülikool

Üle 300 haridusteadlase, õpetaja, koolijuhi ja poliitikakujundaja koguneb reedel Tallinna Ülikooli õpetajaõppe 105. aastapäevale pühendatud hariduskonverentsile «Õpetaja aeg», mis toob fookusesse praegused väljakutsed ja võimalused Eesti hariduses.

Terve päeva vältel astub lavale 20 esinejat, lisaks toimub kaks paneelarutelu, kus sõna saab ka publik.

«Tallinna Ülikool on õpetajahariduse arendamisel olnud olulisel kohal juba 105 aastat, pakkudes teaduspõhist ja ajaga kaasas käivat õpetajakoolitust. Hariduskonverents annab võimaluse koos õpetajate ja koolijuhtidega avada ning mõtestada päevakohaseid haridusteemasid, mis mõjutavad õppimist ja õpetamist laiemalt,» rääkis Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni prorektor Kristi Klaasmägi.

Tänavuse juubelikonverentsi keskne teema on õpetajate ajakasutus ja selle tõhustamine. «Ehkki õpetajate süvenevas puuduses süüdistatakse sageli haridustöötajate madalat palka, näitavad uuringud, et õpetajatöö suurimaks valukohaks ja koolist lahkumise põhjuseks on hoopis üldine rahulolematus tööga, sealhulgas suur töökoormus,» selgitas Tallinna Ülikooli õpetajahariduse professor Katrin Poom-Valickis.

Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni professor Eve Eisenschmidt nentis, et haridussüsteemis on rutiine, mida üks õpetajate generatsioon justkui pärandab järgmistele. «Teeme paljusid asju oma elus harjumusest. Me ei söanda küsida, miks asjad on nii, kuigi kõrvaltvaatajale tunduvad need tegevusmustrid ebaotstarbekad.»

Professor Poom-Valickis rõhutas ka iseenda igapäevategevuste analüüsimise tähtsust ehk seda, kas toimetatakse lihtsalt sissejuurdunud viisil või mõeldakse läbi, kuhu aeg kaob ja kui tõhusalt seda kasutatakse? Professor märkis, et visates välja ebatõhusad praktikad ja rakendades uusi võimalusi, mida pakub tehnoloogia, saab aega sihipärasemalt kasutada ja töörahulolu suurendada.

Konverentsi avasõnad ütlevad haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts ja Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik. Ettekanneteks saavad sõna haridusteadlased ja koolijuhid ning muidugi õpetajad ise.

Konverentsipäeva esimeses pooles uuritakse, kuhu kaob organisatsioonis aeg ja mida saaks teha teisiti, et suurendada nii õpetajate kui õppijate heaolu ja toimetulekut. Skeptikute ja unistajate paneelis lahatakse koolikorralduse muutmise võimalusi ja ohte. Päeva teine pool keskendub õpetaja tööalase arengu ja vaimse tervise teemadele. Vaadeldakse ka tehisaru väljavaateid õpetaja abistamisel ning antakse parimaid nippe ajaplaneerimise oskuste edendamiseks. Konverentsi võtab kokku paneelarutelu «Kuidas 24 tunniga imesid teha?».

Üle antakse ka iga-aastane haridusuuendusliku algatuse auhind.