/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2024/10/06/16400841t1h26f3.jpg)
Tallinna Ülikooli haridusjuhtimise professor Eve Eisenschmidt kirjutab oma värskes arvamusloos, et kui koolijuhtide lepingute tähtajaliseks muutmise üks eesmärk on luua võimalus senisest lihtsamalt vabaneda ebapädevatest koolijuhtidest, siis tegelikult on sellised juhtumid pigeb erandid.
Viimastel nädalatel on tähelepanu tõmmanud haridus- ja teadusministeeriumi juuli lõpus kooskõlastamiseks saadetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise kava, mille üheks kavatsuseks oli muuta koolijuhtide lepingud tähtajaliseks viieks aastaks ning kehtestada kohustuslik atesteerimine. Selle muudatuse eesmärk on soodustada koolijuhtide liikumist ja tõsta juhtimiskvaliteeti.
Käesoleval nädalal teatas minister meedia vahendusel, et sellele kavatsusele seisavad vastu nii koolijuhtide ühendus kui ka haridusjuhtide ettevalmistamisega tegelevad ülikoolid ning lisas, et on valmis loobuma tähtajalistest lepingutest ja minema edasi koolijuhtide kohustusliku atesteerimissüsteemiga.
Nii olulises küsimuses nagu haridusasutuste juhtimine võiks meie väikeses riigis siiski olla konsensus – see ei tohiks olla parteide võiduloosung ega kellegi valjema ja mõjusama hääle survel tehtud otsus. Niisiis, kas meie haridussüsteemi sobivad paremini koolijuhtide tähtajalised või tähtajatud lepingud? Kaaluks poolt ja vastuargumente.
Koolijuhtide tähtajalised lepingud – kas vahend ebasobivatest juhtidest lahti saamiseks?
Põhiline argument, miks koolijuhtide lepingutega seoses on vaja üldse midagi ette võtta, on see, et koolijuhid, kes on ametis pikka aega, ei arenda ennast ega kooli ning jäävad mugavustsooni. Ametis on ka koolijuhte, kes ei sobi sellele tööle ja kooli pidajal on raske neist lahti saada – selleks, et koolijuhti vabastada, peab olema toimunud väga suur eksimus.
Lühidalt paistabki põhimureks olevat ebapädevatest juhtidest vabanemine. See ei ole aga kogu Eesti mure. Need ei on pigem üksikjuhtumid, kus mõned omavalitsused on hädas mitte ainult haridussüsteemi haldamisega, vaid probleeme on omavalitsuse juhtimisega tervikuna. Viimase seitsme aasta andmed näitavad, et igal aastal alustab 10–20 protsenti uusi koolijuhte, kusjuures alustavate koolijuhtide arv järjest kasvab. Koolijuhtidest 34 protsenti on 1–5-aastase staažiga.
Tähtajaliste lepingute toetavaks argumendiks on juhtide liikumise soodustamine. Kuid kas see on igal pool Eestis võimalik ja otstarbekas? Maapiirkondades võib pädeva koolijuhi lahkumine viia olukorrani, kus tema asemele ei leidu sobivat järglast. Samuti ei pruugi koolijuhid, kelle ametiaeg on lõppenud, jätkata haridussüsteemis, kuna kodust eemal töötamine ei ole neile isiklikel põhjustel mõistlik. Väikesaarte ja kaugemate piirkondade, nagu Ruhnu, Kihnu või Vormsi, koolijuhid mängivad olulist rolli ka kogukonna sidususe tagamisel, mis nõuab stabiilsust ja pikaajalist kohalolekut.
Viiendikus koolidest on juht vahetunud pea igal aastal
On ka vastupidiseid näiteid. Piirkonda tuleb uus juht, aga tema innukus saab peagi vastulöögi, mis võib päädida kas juhi enda lahkumisega või õpetajaskonna algatatud kampaaniaga juhi vallandamiseks. Just alustavate juhtide lahkumine on probleem, mille pärast muretseb ka koolijuhtide ühendus. Andmed näitavad, et 21 protsendil koolidest on olnud viimase kaheksa aasta jooksul kolm või rohkem juhti, kahel koolil on juht vahetunud seitse korda.
Tähtajalisi lepinguid toetavana kõlab ka argument, et juhtide roteerumine parandab juhtimiskvaliteeti ja üks juht ei peaks ametis olema üle 5–7 aasta. See argument lähtub siiski ärimaailmale omasest loogikast, kus liikumine ja konkurents on norm ning omaniku huvi annab ka selge suuna. Meil on ka erakoolide puhul tähtajalise lepingu näiteid. Kooli pidaja on tugev, selge visiooniga ning tegevjuhi ülesanne on see ellu viia.
Kohaliku omavalitsuse koolides, mis moodustavad meie haridussüsteemis enamuse, ei ole pidaja ootused nii selged ja koolijuhi ülesanne ongi luua kooli visioon. Haridussüsteemis on erinevalt ärimaailmast tähtsad stabiilsus ja järjepidevus. Koolikultuur, mis on õppimise ja õpetamise alus, kujuneb aastate jooksul ning muutuse aluseks on usaldus ja tihe koostöö kogukonnaga, mis on eriti tähtis maapiirkondades.
Nüüdisaegsed juhtimisteooriad rõhutavad ühiselt loodud visiooni olulisust. Viieaastane ametiaeg võib olla liiga lühike, et ellu viia ulatuslikke muutusi koolikultuuris. Enne visiooni teostamist kulub sageli kuni kaks aastat, et kujundada ühine koolikultuur ja seada suured eesmärgid. Kiire juhtide vahetus võib hoopis takistada kooli arengut. Tallinna Ülikooli kooliarendusprogrammide andmetel pärsivad juhtkonna sagedased muutused koolide sisemist arengut. Uue juhiga kaasnev juhtkonna vahetus toob tihti kaasa selle, et areng algab justkui otsast peale.
Pigem vähem, aga hästi
Poolt ja vastuargumentide kaalumisel tuleb keskenduda ka ressurssidele. Mõistlik on lähtuda põhimõttest – pigem vähem, aga hästi. Nii tähtajaliste lepingute kui ka atesteerimissüsteem on ressursimahukad nii finantsiliselt kui ajaliselt. Juhte toetav valik on atesteerimissüsteemi loomine ja selle sisukas rakendamine. Selleks on tekkinud igati soodus olukord – meil on arendamisel ja piloteerimisel haridusjuhtide kompetentsimudel ja üldhariduskoolide kvaliteedihindamine, kus väliseksperdid annavad asjatundlikku tagasisidet kooli arengule. Just sellest on koolijuhid puudust tundnud.
Argumentide kaalumisega võiks jätkata, aga üks oluline osapool selles arutelus on jäänud justkui kõrvale. Koolijuhi värbamise ja tema töö hindamise eest vastutab ju kooli pidaja ja 78 protsendi koolide puhul on selleks kohalik omavalitsus. Kui omavalitsusel ei ole piisavat pädevust juhtide hindamiseks ja koolivõrgu korraldamiseks, siis ei muuda ka tähtajaliste lepingute kehtestamine neid pädevamaks. Küll aga tuleks luua seadusandlik ruum, kus pidajal on kohustus viia läbi regulaarsed tagasisidevestlused ja iga viie aasta tagant koolijuhi atesteerimine, kuhu kaasatakse eksperte koolijuhtide ühendusest ja ülikoolidest.
Ministri valmisolek kaaluda tähtajaliste lepingute sõlmimise asemel sisuka atesteerimissüsteemi kehtestamist toetab koolijuhtimise kvaliteeti sagedasest juhtide vahetusest enam. Väikeses riigis nagu Eesti peame hariduse juhtimisel astuma ühte jalga. Vaid vastastikuse toe ja nõudlikkusega saame edendada koolijuhtimise kvaliteedi kasvu.