/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2014/05/08/3014848t1h4deb.jpg)
Omavalitsused ei nõustu haridusleppe punktidega, mis vähendavad linnade ja valdade ning koolide autonoomsust ning toovad kaasa täiendavaid finantsilisi kohustusi
Omavalitsused ei nõustu koolide autonoomsuse vähendamisega
Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) kogutud tagasisidele tuginedes on kohalike omavalitsuste arvates leppes palju punkte, mis piiravad kohalike omavalitsuste ja koolide autonoomiat. Lepe paneb kooli pidajatele kohustused suurendada õpetajate tööjõukulude rahastust, kuigi riigi eelarvestrateegias õpetajate tööjõukuludeks vajalik rahastus mitte ei kasva, vaid kahaneb. Seda kinnitab ka fakt, et riigi eelarvestrateegias on aastateks 2025-2027 ette nähtud üldhariduskoolide pidamise toetamiseks 494,8 miljonit eurot ning aastaks 2028 väheneb see 490,2 miljoni euroni.
Uued kohustused nõuavad ka rahastust
Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja märkis, et omavalitsustele ei saa ette dikteerida haridusleppega, et 60 protsenti hariduskuludest peab olema üldhariduskooli õpetaja palgakuluks. «Kui valitsus soovib panna omavalitsustele täiendavaid kohustusi ning suurendada täiendavate regulatsioonidega omavalitsuse kulusid, siis tuleb need ka riigieelarvest kinni maksta. Kuigi lepe rõhutab koostööd, leiame, et sellega vähendatakse omavalitsuste autonoomsust ja seatakse ohtu kohalike omavalitsuste finantsstabiilsus,» sõnas Umboja ning lisas, et hariduskulud moodustavad suure osa omavalitsuste eelarvetest ning ilma rahalise garantiita seisavad omavalitsused silmitsi tõsiste probleemidega, mis võivad negatiivselt mõjutada kogu haridussüsteemi.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei ütles, et haridusleppe projektist nähtub, et leppe rakendamisel pannakse täiendavaid kohustusi peamiselt kohalikele omavalitsustele ja erakoolipidajatele, kuid riik ehk keskvalitsus endale rahalisi kohustusi ei võta. «Haridusleppe arutelu ei saa olla asi iseeneses. Arvestama peab nii kohalike omavalitsuste eelarvevõimekust ja riigi kärpeplaane,» sõnas Trei.
ELVL-i asedirektor märkis, et 2025. aasta riigieelarves ei ole ette näha omavalitsuste tulubaasi tõusu ning ei suurendata ka riigipoolseid toetusi omavalitsustele. «Näiteks on valitsusel plaan vähendada noorte huvihariduse toetust ja mitte ainult 10 protsenti, vaid märkimisväärselt enam. Kärbetes on sees ka maakonna ja suuremate linnade tasandil koolijuhtide ning alus- ja üldhariduskooliõpetajate täienduskoolituse ja õpilasürituste ning olümpiaadide rahad kogumahus ca 1,6 miljonit euro,» sõnas Jan Trei ning lisas, et edaspidi tuleb omavalitsustel kõik need kulud katta oma niigi kahanevast tulubaasist ja haridusleppega täiendavate rahaliste kohustuste võtmine ei ole realistlik.
Reedel toimuvad Tartus järjekordsed haridusleppe läbirääkimised.