Euroopa grant aitab uurida eestlaste esivanemaid nende toitumise kaudu

Ester Oras laboris Foto: Andres Tennus

Tartu Ülikooli analüütilise keemia ja arheoloogia kaasprofessor Ester Oras pälvis Euroopa Teadusnõukogu alustava teadlase grandi, et uurida eestlaste kaugete esivanemate identiteeti nende kunagise toitumise põhjal.

Viie aasta jooksul läbib vähemalt 150 iidset matuseleidu põhjaliku biomolekulaarse analüüsi, mis võimaldab avastada uusi kihistusi tuhande aasta taguste inimeste elukäigust ning avardab arheoloogide uurimismeetodite valikut.

Leiud matmiskaikadest

Kaugete aegade sõnumeid toovad tänapäeva arheoloogilised leiud kunagistest matmispaikadest. Nendest vaatab vastu ajalooline hetk, mil kogukond on matnud oma liikme selle järgi, kuidas nad kadunukest tol hetkel ühiskonnas nägid. Tihti jääb aga saladuseks, milline oli lahkunu elukäik ning kuidas muutusid ja millised olid grupikuuluvuse tahud tema elukaare jooksul. Lahkunu identiteedi kujunemisele saab valgust heita nii vanade luustike kui ka toidunõude biomolekulaarse analüüsi abil.

«Toidulaua uurimine on arheoloogias tähtsal kohal, sest võimaldab tänu kaasaja analüütilistele meetoditele just biomolekulide tasandil taasluua inimese nüansirikka toidumenüü lapseeast surmani. Inimeste luustik ja luukoed muutuvad kogu eluea jooksul. Eri luuelementidest võetud proovide analüüs näitab seepärast hästi, kuidas möödus tema lapsepõlv, kas ta on kasvanud seal, kuhu maeti, kas ta on söönud näiteks tüüpilist naiste toitu või jõuka ülikkonna toitu ning kuidas on tema identiteet elu jooksul muutunud,» selgitas Oras.

Kui seni on arheoloogias ja ajalooteaduses käsitletud inimeste identiteedikategooriaid valdavalt ühekaupa, näiteks mehi või naisi ning talupoegi või ülikuid, siis toidulauas saavad need kõik kokku: luustikku talletuv teave võimaldab käsitleda mitut kategooriat koos. Analüüsimaterjalina kasutavad teadlased aastatest 1000–1400 pärinevaid matuseleide: skelette, hambaid, hambakivi, aga ka hauapanusena kaasa pandud savinõusid. Kokku analüüsitakse vähemalt 150 leidu, mis pärinevad valdavalt Eesti eri piirkondade matmispaikadest. Teiste hulgas on plaan panna kokku ka Kukruse memme toidubiograafiline portree.

Vaatluse all on ka DNA

Projektil on suur mõju arheoloogiateadusele laiemalt. Kui seni on uuringutes eri molekulide puhul keskendutud valdavalt ühekaupa näiteks rasvadele või valkudele, siis algavas projektis tuuakse esimest korda kokku kõik teadaolevad meetodid. See ei anna teavet mitte ainult selle kohta, kas üks või teine isik sõi kunagi kala, vaid võimaldab ka öelda, kas see kala oli tursk või heeringas.

Uuritavate skelettide puhul võetakse vaatluse alla ka DNA, et tuvastada võimalikke sugulussidemeid. Analüüsimeetodite põimimisel ja seoste tuvastamisel võetakse appi masinõpe.

Orase sõnu on selline meetodite kombinatsioon täiesti uudne ning võimaldab oma detailsuses kvalitatiivset hüpet kogu arheoloogiateaduses – nii arendatavate meetodite kui ka uudsete sotsiaalarheoloogia ja identiteediuuringute kontseptsioonide poolest.

Euroopa Teadusnõukogu grandid toetavad värsket ja uuenduslikku eesliiniteadust eri teadusvaldkondades. Alustava teadlase grant on mõeldud silmapaistvate ideedega teadlasele, kes on oma karjääri alguses. Ester Oras on Tartu Ülikooli erialadevahelise uurimisrühma Archemy asutaja ja juht, kes kombineerib muinas- ja keskaegse toitumise ja terviseteemade uurimiseks arheoloogiat loodusteaduslike meetoditega. Uurimisrühm on ka eelseisva viieaastase projekti elluviija. Projekti eelarve on 2,4 miljonit eurot.