Ekspert: palgaga ei peibuta, õpetajaid hoiab ametis tööga rahulolu

TLÜ haridusteaduste instituudi õpetajahariduse professor Katrin-Poom Valickis. Foto: Erakogu

Tallinna Ülikooli õpetajahariduse professor Katrin Poom-Valickis leiab värskes arvamusloos, et õpetajate puuduse leevendamiseks ei piisa vaid uhkest palgast, vaid ühtlasi on vaja ka töökeskkonda, kus õpetajad oma ametiga rahul saavad olla. 

Igal aastal lahkub koolist keskmiselt 1459 õpetajat. Esimese kolme tööaasta jooksul paneb ameti maha kolmandik alustavatest õpetajatest. Ehkki õpetajate puuduses süüdistatakse sageli haridustöötajate madalat palka, näitavad uuringud, et töötasu pole sugugi esimesi põhjuseid koolist või õpetajaametist lahkumiseks.

Murekoht on kvalifikatsioonita õpetajad

Septembrikuu toob tavapäraselt esile hariduse olulisuse ning üheks keskseks teemaks kipub olema õpetajate järelkasv ja puudus. Tõsi, tänavusi õpetajakoolituse vastuvõtunumbreid vaadates on põhjust rõõmustada. Näiteks Tallinna Ülikoolis soovib õpetajaks õppida kaks korda rohkem inimesi kui viis aastat tagasi ning sarnane tendents on ka Tartu Ülikoolis. Paraku näitab statistika sedagi, et kvalifikatsioonita õpetajate arv koolides aina kasvab, lähenedes juba 20 protsendile. See seab ohtu koolihariduse kvaliteedi.

Õpetajate puudus on ühelt poolt seotud pensionile siirduvate õpetajate asendusvajadusega, teisalt õpetajate ametist lahkumisega. Arenguseire keskuse 2023. aastal ilmunud raporti «Õpetajate järelkasvu tulevik. Trendid ja stsenaariumid aastani 2040» kohaselt lahkub ametist kas ajutiselt või lõplikult keskmiselt 1459 õpetajat aastas. Murelikuks teeb see, et esimese kolme tööaasta jooksul lahkub töölt kolmandik alustavatest õpetajatest, mis sisuliselt tähendab viie-aastasesse õpetajakoolitusse investeeritud riiklike rahade raiskamist.

Veelgi muret tekitavam on kogenud õpetajate lahkumine. Samale raportile toetudes oli 30 protsenti aastal 2021/22 töölt lahkunud õpetajatest vanuses 40–59 ehk tegemist oli oma karjääri tipus olevate vilunud õpetajatega. Ühe tipptasemel õpetaja lahkumine tähendab koolile aga hinnanguliselt 10 000 eurot lisakulu aastas.

Pelgalt väljaõppe ehk koolitusarvude suurendamisest õpetajate põua leevendamiseks ei piisa, tegeleda tuleb eelkõige töökorralduse ja töötingimuste kitsaskohtadega, rõhutatakse nii OSKA 2023 ilmunud üldprognoosis «Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest aastateks 2022–2031» kui ka eelnimetatud Arenguseire keskuse raportis.

Kuigi õpetajate puuduse juurpõhjusena tuuakse sageli esile palgaküsimus, näitavad andmed, et töötasu ei ole koolist või õpetajaametist lahkumise peamisi ajendeid. Võib öelda, et pigem ostetakse õpetajaid üle hea töökultuuri, mitte palgaga. Seega, kui soovime õpetajaid ametis hoida, tuleks suuremat tähelepanu pöörata nende töörahulolule, kuna see mõjutab otseselt õpetajate püsivust ametis ja nende töö tulemuslikkust.

Rahuloleva õpetaja õpilased õpivad paremini

Tööga rahulolu käsitlusi on mitmed, kuid suures plaanis võib seda mõjutavad aspektid liigitada nelja üldisesse dimensiooni.*

Keskne tegur, mis mõjutab õpetajate töömotivatsiooni ja tõhusust, on rahulolu töö iseloomuga – õpetamise, õpilaste saavutuste, nende käitumise ja õppimisega. Olulist rolli õpetajate rahulolus ja võimes tulla toime tööalaste väljakutsetega mängivad ka sotsiaalsed aspektid, näiteks kolleegide tugi ja toetavad suhted, üldine suhtlus ja koostöö koolis.

Määraval kohal on kooli kontekst: poliitikad ja praktikad, mida koolis rakendatakse, so juhtimine ja töökorraldus, millest sõltub ka õpetaja administratiivse töö hulk, autonoomia ja võimalused professionaalseks arenguks. Liigne töökoormus ja vähene autonoomia viivad tööväsimuse ja ametist lahkumiseni.

Kahtlemata on tähtsal kohal ka hüved ehk palk, tulemustasud ja edutamisvõimalused, ent uuringud viitavad, et töökeskkonnaga seotud tegurid on sageli määravamad kui rahaline tasu.

Wartenbergi ja kolleegide 2023. aastal ilmunud meta-analüüs rõhutab, et õpetajate töörahulolu on tihedalt seotud nende professionaalse tegevusega. Ent õpetajate rahulolu pole võtmetähtsusega vaid nende endi heaolu, vaid ka õpilaste heaolu ja õpitulemuste seisukohalt.

Analüüsist nähtub, et mida suurem on õpetajate tööga rahulolu, seda vähem puudutakse töölt ja mõeldakse ameti vahetamisele ning seda paremad on suhted õpilastega ja viimaste õpitulemused. Rahulolevate õpetajate õpilased tunnetavad ka enam, et nende psühholoogilised baasvajadused on rahuldatud ning osalevad õppetöös aktiivsemalt. Samuti ilmnes positiivne seos õpilaste õppimise puhul: tööga rahulolevate õpetajate juhendatud õpilased olid edukamad oma õpieesmärkide saavutamisel.

Kuidas toetada õpetajate töörahulolu?

Kuigi töö erinevatel aspektidel, näiteks töö iseloomul, suhetel kolleegidega ja kontekstuaalsetel teguritel näib olevat võrdne mõju õpetajate töörahulolule ja töölt lahkumise kavatsustele, on olulisemad mõjurid koolijuhtimine, koolikultuur ja kollegiaalsus. Uurijad on leidnud, et õpetajate töörahulolu edendamiseks mõeldud sekkumised peavad tugevdama ressursse nii koolitasandil kui ka individuaalsel tasandil.

Koolitasandil tasuks tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele:

Koostöö ja tugi. Kolleegide tugi võib märkimisväärselt vähendada õpetajate töökoormust ja suurendada töörahulolu. Seega tuleb edendada õpetajate-vahelist koostööd ja tuge, sh tagada, et uuel ja alustaval õpetajal oleks tugi mentori näol, ning toetada koolisiseste õpikogukondade teket ja tööd.

Juhtimine. Tähelepanu tuleb pöörata toetavale, avatud ning kaasavale koolijuhtimisele, mis loob parema töökeskkonna.

Kooli töökeskkonna parendamine. Õppimise ja kvaliteetse õpetamise keskmesse seadmine aitab õpetajatel tunda end oma töös rahulolevamana. Õpetajate rahulolu aitab tagada arenguvõimaluste loomine, töökoormuse jälgimine ning erinevate huvide ja võimekuse arvestamine administratiivsete ja lisaülesannete täitmisel.

Individuaalsel tasandil tuleks õpetajatele pakkuda enesetäiendamise ja professionaalse arengu võimalusi, mis aitavad arendada või tugevdada sotsiaal-emotsionaalseid oskusi, enesetõhusust ja stressijuhtimise strateegiaid. Need on investeeringud õpetajate töörahulolusse kui ka üldisesse heaolusse.

Kuna õpetajate töörahulolu mõjutab otseselt nende professionaalset tegevust ja seeläbi õpilaste õpikogemust, tasub kooliaasta alguses nii omavalitsuste ja koolijuhtidel kui ka õpetajatel mõelda, kuidas mina saan panustada, et kool oleks mõnusam töö- ja õpikeskkond nii kolleegidele kui õpilastele. Soovin selleks tarkust, hoolivust ja koostöisust ning jätkuvat avastamis- ning õpirõõmu.