/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2022/02/08/14353835t1h0ca3.jpg)
Kaheaastaseks ametiajaks valitud Tallinna Tehnikaülikooli rektor professor Tiit Land peab oma üheks olulisemaks ülesandeks tuletada otsustajatele meelde, et kõrgharidus vajab pikaajalist strateegilist visiooni ja rahastusplaani, mitte ainult lühiajalisi detailide üle arutlemist ja nendega tegelemist.
Landi sõnul kipub otsustajatel vahel ununema, miks tuleb kõrghariduse elujõulisus pikaajalise vaatega tagada. «Avalikus diskussioonis on palju juttu olnud näiteks sellest, kas ja kuidas tuleks kõrghariduses taastada omaosalus või kehtestada tudengitele administreerimistasu. Enne detailidesse takerdumist on meil ühiskonnas tarvis kokku leppida, mille jaoks ja missugust kõrgharidust Eesti tulevikus vajab. Kui kõrgharidussüsteemi parendamisega tegeletakse vaid detailide kaudu, külvatakse pigem umbusaldust meie kõrgharidussüsteemi vastu,» rääkis Land.
Konkurents ülikoolide vahel on tugev
Land lisas, et Eesti noored on vabad otsustama, kas nad tahavad siin õppida ja elada ning sellega Eesti majandusse ja ühiskonda panustada. «Meie kõrgkoolid konkureerivad tudengite pärast maailma parimate ülikoolidega ning ongi hea, kui meie noored käivad ka välismaal õppimas. Eesti riigi edasine areng vajab aga lisaks ka seda, et need noored tahaksid hiljem Eestisse tagasi tulla,» sõnas Land.
Inseneride, õpetajate ja tervishoiutöötajate põua leevendamiseks ning teadlaste järelkasvu tagamiseks on Landi sõnul tarvis, et ka Eestis oleks jätkuvalt võimalik omandada rahvusvaheliselt heal tasemel kõrgharidust. «Kui noored seda ei näe ega tunne, siis ei leia me neid ka tulevikus just nendes valdkondades töötamas, kus Eestil seda kõige rohkem tarvis oleks. Seega on heal tasemel kõrghariduse omandamine Eestis riigi arenguahela üks olulisim lüli,» ütles Land.
Rahastuskava peab paigas olema
Senise esimehe, Tartu Ülikooli rektori professor Toomas Asseri juhtimisel on Rektorite Nõukogu seisnud laiapõhjalise kokkuleppe saavutamise eest kõrghariduse rahastusvajaku likvideerimiseks 2023.–2026. aastal. Asser sõnas teatepulka üle andes, et viimase kahe aasta sisse jäävad kõigi parlamendierakondadega läbirääkimised ja valitsuses kokku lepitud plaan rahastuspuudujäägi järkjärguliseks katmiseks.
«Ka mina rõhutan, et vajame juba praegu kõrghariduse pikaajalist rahastuskava. Selle puudumine pärsib kõigil osapooltel tulevikku puudutavate otsuste ja valikute tegemist ning tõstatab taas küsimuse sellest, millistel tingimustel saavad ülikoolid järgmise aasta kevadel uute halduslepingute sõlmimiseks riigiga läbirääkimistesse asuda,» tõdes Asser.
Kõrghariduse pikaajalise plaani üks osa on ka riigi talendipoliitika ning valitsus on astumas väga olulist sammu tervikliku talendipoliitika kujundamiseks. Sellega on seotud ka õppemaksupoliitika, -toetuste ja -laenude süsteem ning rahvusvahelistumise ja Eestis töötamise tingimused. Samuti tagasipöördumise soosimine ja majanduses teadusmahukuse kasvu soodustamine. Ülikoolid jätkavad omavahelist koostööd ning kõrgharidusteemade arutelude eestvedamist, et Eestis oleks õpinguteks väga head võimalused ja parimad võimalikud tingimused.
Rektorite Nõukogu juhatus valib endale iga kahe aasta järel uue esimehe, eelmisel kahel aastal juhtis nõukogu tööd rektor Toomas Asser ning kaks aastat enne seda Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm.
Rektorite Nõukogu asutasid 2000. aastal kuus Eesti avalik-õiguslikku ülikooli: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Kunstiakadeemia. Ühingu eesmärk on aidata kaasa Eesti haridus-, teadus- ja kultuurielu edendamisele oma liikmete esindamise ja seisukohtade kujundamise kaudu ühist huvi pakkuvates küsimustes.