Landi sõnul kipub otsustajatel vahel ununema, miks tuleb kõrghariduse elujõulisus pikaajalise vaatega tagada. «Avalikus diskussioonis on palju juttu olnud näiteks sellest, kas ja kuidas tuleks kõrghariduses taastada omaosalus või kehtestada tudengitele administreerimistasu. Enne detailidesse takerdumist on meil ühiskonnas tarvis kokku leppida, mille jaoks ja missugust kõrgharidust Eesti tulevikus vajab. Kui kõrgharidussüsteemi parendamisega tegeletakse vaid detailide kaudu, külvatakse pigem umbusaldust meie kõrgharidussüsteemi vastu,» rääkis Land.
Konkurents ülikoolide vahel on tugev
Land lisas, et Eesti noored on vabad otsustama, kas nad tahavad siin õppida ja elada ning sellega Eesti majandusse ja ühiskonda panustada. «Meie kõrgkoolid konkureerivad tudengite pärast maailma parimate ülikoolidega ning ongi hea, kui meie noored käivad ka välismaal õppimas. Eesti riigi edasine areng vajab aga lisaks ka seda, et need noored tahaksid hiljem Eestisse tagasi tulla,» sõnas Land.
Inseneride, õpetajate ja tervishoiutöötajate põua leevendamiseks ning teadlaste järelkasvu tagamiseks on Landi sõnul tarvis, et ka Eestis oleks jätkuvalt võimalik omandada rahvusvaheliselt heal tasemel kõrgharidust. «Kui noored seda ei näe ega tunne, siis ei leia me neid ka tulevikus just nendes valdkondades töötamas, kus Eestil seda kõige rohkem tarvis oleks. Seega on heal tasemel kõrghariduse omandamine Eestis riigi arenguahela üks olulisim lüli,» ütles Land.
Rahastuskava peab paigas olema
Senise esimehe, Tartu Ülikooli rektori professor Toomas Asseri juhtimisel on Rektorite Nõukogu seisnud laiapõhjalise kokkuleppe saavutamise eest kõrghariduse rahastusvajaku likvideerimiseks 2023.–2026. aastal. Asser sõnas teatepulka üle andes, et viimase kahe aasta sisse jäävad kõigi parlamendierakondadega läbirääkimised ja valitsuses kokku lepitud plaan rahastuspuudujäägi järkjärguliseks katmiseks.